Politsei pani liiklusrikkumistele hinnasildid külge

PPA juhtivkorrakaitseametniku Veiko Kommusaare sõnul on juhendit vaja selleks, et politsei oleks karistuste määramisel ühtsem ning inimestel oleks selge arusaam, kui suuri trahve teatud rikkumiste eest määratakse.

Praegu on tema sõnul see prefektuuriti ja jaoskonniti äärmiselt erinev. «Näiteks on lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest määratud karistusi  vahemikus 40-1200 eurot ning paljude rikkumiste puhul on karistuste erisused enam kui 20-kordsed,» märkis Kommusaar.

«Ometi on politsei liikluskäitumise mõjutamisel edukam siis, kui inimene teab, et sõltumata piirkonnast on rikkumisega kaasnev trahv ühes suurusjärgus ning see karistus annab ka selge sõnumi rikkumise ohtlikkusest,» lausus ta. 

Seetõttu on Kommusaare kinnitusel juhendis olulise põhimõttena välja toodud, et politseinik peab rikkujale selgitama, kuidas näiteks kiiruseületamine liiklusohutust mõjutab. 

Näiteks alkoholijoobes juhtimise eest näeb juhend ette minimaalselt 180-eurose trahvi. Kui politsei mõõdab juhil alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus 0,10-0,12 mg/liitri kohta (mis tavakäsitluses promillideks arvutades tuleb korrutada jämedalt kahega) soovitab juhend määrata 180-200-eurose trahvi, 0,13-0,15 mg/l puhul 220-260-eurose trahvi jne. 0,22-0,24 mg/l joobe puhul soovitab juhend karistada juhti 360-380 euro suuruse trahviga ning sellest raskema joobe puhul tuleb rikkumist lahendada juba üldmenetluses.

Trahvitabeli kõrval on toodud ka teesid, mida politseinikud rikkujale selgitama peavad. Näiteks joobes juhtimise juures: «Alkoholi tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning väheneb reaktsioonikiirus; liiklusõnnetuse risk kasvab üha kiirenevas tempos vere alkoholisisaldusega; alkoholi tarvitanud juhi jaoks kasvab risk liiklusõnnetusse sattuda kaine juhiga võrreldes kahekordseks, surmaga lõppevasse õnnetusse sattumise risk on kaine juhiga võrreldes kordades suurem; alkoholi tarvitanud juht väsib kiirelt ära või jääb roolis magama; alkoholi tarvitanud juht ei hinda oma suutlikkust kriitiliselt, muutub liiga uljaks ja julgeks.»

Kiiruse ületamise eest 1-5 km/h soovitab juhend teha autojuhile trahvi 40-48 eurot, 6-10 km/h puhul 52-60 eurot jne, kuni 66-83 km/h tunnikiiruseni 264-332 eurot. Üle 41 km/h kiiruseületamise või juba kehtiva karistusega autojuhi rikkumist tuleb lahendada üldmenetluses.

Kiiruseületamise puhul tuleb politseil rikkujale selgitada, et «Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet; viimasel ajal on kasvanud ühesõidukiõnnetustes hukkunute arv ning nende õnnetuste põhjuseks on peaasjalikult just liigsuur sõidukiirus; sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest» jne.

Samasugused hinnatabelid on olemas ka rikkumiste eest kergliiklejate ohutuse tagamisel ning turvavarustuse mittekasutamise eest.

Kommusaare sõnul lähtuti määrade arvutamisel mõõdetavate rikkumiste puhul sellest, et sanktsiooni ulatus oleks rikkumise ulatusega kaetud ning näiteks 30 km/h kiiruseületamise puhul alustataks karistuse määramisel kaalutlemist kõrgemalt kui 20 km/h puhul. Teiste rikkumiste puhul on olulisim karistuse raskuse mõjutaja rikkumise korduvus. 

Arvestuslike määradega pandi paika ka kiirmenetluses ja üldmenetluses määratava karistuse proportsioon, et üldmenetluses sündinud otsused oleks tõesti suurema kaaluga kui kohapeal tehtud otsused.

Juhendit hakkavad oma töös kasutama kõik liiklusjärelevalvega tegelevad politseinikud ning sellega on paika pandud karistuste määramise alused lubatud sõidukiiruse ja alkoholi piirmäära ületamise ning turvavarustuste mittekasutamise ja kergliikleja ohutuse seotud rikkumiste korral.

«Juhendis on välja toodud nii trahvide numbrilised määrad, millest kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaluma hakata, kui ka sõnaline osa, millele karistuste selgitamisel toetuda,» rõhutas Kommusaar.

«Juhend annab suuna, kuidas politsei organisatsioon tervikuna käitub. Karistusotsuse tegemisel jääb igale ametnikul kaalutlusõigus ehk õigus ja kohustus võtta iga rikkumise puhul arvesse nii kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid,» lisas ta.

--

POLITSEI JUHENDID LIIKLUSPOLITSEINIKELE

Karistuspõhimõtete rakendamine kinnitamata turvavöö korral:

• Reisijal – reisijale 60 eurot (üldmenetluses 80 EUR)
• Juhil – 120 eurot (üldmenetluses 140 EUR)
• Reisijal – juhile 120 eurot (üldmenetluses 140 EUR)
• Korduv reisijale – 120 eurot (üldmenetluses 160 eurot)
• Korduv juhile – 240 eurot (üldmenetluses 280 eurot)
• Lapsel – 240 eurot (üldmenetluses 280 eurot)
• Korduv lapsel – reeglina üldmenetluses, erandina 400 eurot (üldmenetluses 640 eurot)

Teesid:

• Turvavöö kasutamine mõjutab oluliselt liiklusõnnetuse tagajärgede raskust ning vähendab raskete ja surmavate vigastuste riski.
• Turvavöö kinnitamise kohustus on üks tähsamaid liiklusohutust tagavaid reegleid, mis ei tohiks tulla kellelegi üllatusena.
• Liiklusõnnetused juhtuvad ka madalamatel kiirustel, mistõttu on turvavöö kasutamine oluline ka asulasisestel teedel ning juba enne sõidu alustamist.
• Tagaistmel turvavöö kinnitamine hoiab nii reisijat kui ka esiistmel istujaid.
• Lapse turvavarustus kaitseb õnnetuse korral last, arvestades tema pikkuse ja kaaluga.
• Lapse turvavarustus peab olema õigesti kinnitatud ning talle sobima.
• Korduv turvavöö mittekinnitamine/varustuse mittekasutamine näitab tahtlikku hoolimatust.

Alkoholi piirmäära ületamise korral karistuspõhimõtete rakendamine:

Kiirmenetlus

0,10-0,12 mg/L – trahv 180-200 eurot

0,13-0,15 mg/L – trahv 220-260 eurot

0,16-0,18 mg/L – trahv 280-300 eurot

0,19-0,21 mg/L – trahv 320-340 eurot

0,22-0,24 mg/L – trahv 360-380 eurot

0,25-,074 mg/L – reeglina üldmenetlus, erandina 400 eurot

Teesid:

• Alkoholi tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning väheneb reaktsioonikiirus.
• Liiklusõnnetuse risk kasvab üha kiirenevas tempos vere alkoholisisaldusega.
• Alkoholi tarvitanud juhi jaoks kasvab risk liiklusõnnetusse sattuda kaine juhiga võrreldes kahekordseks, surmaga lõppevasse õnnetusse sattumise risk on kaine juhiga võrreldes kordades suurem.
• Alkoholi tarvitanud juht väsib kiirelt ära või jääb roolis magama.
• Alkoholi tarvitanud juht ei hinda oma suutlikkust kriitiliselt, muutub liiga uljaks ja julgeks.

Kiiruseületamise korral karistuspõhimõtete rakendamine:

Kiiruse ületamisel kiirmenetlus:

1-5 km/h – 40-48 eurot

6-10 km/h – 52-60 eurot

11-15 km/h – 64-80 eurot

16-20 km/h – 84-96 eurot

21-25 km/h – 100-120 eurot

26-30 km/h – 124-192 eurot

31-35 km/h – 196-260 eurot

36-40 km/h – 264-332 eurot

41-60 km/h – reeglina üldmenetlus, erandina 400 eurot

61- km/h – reeglina üldmenetlus, erandina 400 eurot

Reeglina: kehtiva karistuse korral sõidukiiruse ületamise eest üldmenetlus

Teesid:

• Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet.
• Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski  3 protsenti.
• Viimasel ajal on kasvanud ühesõidukiõnnetustes hukkunute arv ning nende õnnetuste põhjuseks on peaasjalikult just liigsuur sõidukiirus.
• Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest.
• Liiklusloenduste kohaselt on keskmised kiirused meie teedel lubatust suuremad. See on ohumärk!
• Jalakäijaohutust mõjutab oluliselt ka vähene kiiruseületamine. 60 km/h kiirusel on jalakäija hukkumise tõenäosus 70 protsenti.
• Ohutut ja reeglitepärast möödasõitu peab võimaldama eesliikuva sõiduki kiirus.

Allikas: PPA