/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2014/04/21/2973706t1h3cee.jpg)
Külma sõja rindejoonel asunud Eesti NSVs rajati tsiviilkaitsevarjendid peaasjalikult oluliste tehaste töölistele ja valitsusasutustele, niisiis kaitsesid need tegelikult vaid viit kuni üheksat protsenti elanikkonnast.
Tellijale
ENSV elas tuumasõja hirmus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti endine juht Kalev Timberg oli 1980. aastatel nii Tartu linna tsiviilkaitsestaabi ülem kui ka ENSV tsiviilkaitse staabi ülema esimene asetäitja. Tartus elas üle 100 000 inimese, aga varjendikohtade hulk võis jääda 3000–5000 vahele. «Kui Tartus oli ligikaudu 28 ettevõtet, mis pidid jätkama tööd, siis kõigil nendel ettevõtetel olid varjendid,» lausus ta.