Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Õendusabi on toeks patsiendile ja perele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iseseisev statsionaarne õendusabi sisaldab nii ravi ja põetamisega seotud tegevusi kui ka protseduure. Õendusabi pakutakse paljudes riikides, näiteks Prantsusmaal juba aastakümneid.
Iseseisev statsionaarne õendusabi sisaldab nii ravi ja põetamisega seotud tegevusi kui ka protseduure. Õendusabi pakutakse paljudes riikides, näiteks Prantsusmaal juba aastakümneid. Foto: Scanpix/AGE

Operatsiooni- või traumajärgse elukorraldusega toimetulekuks võivad patsiendi tervise taastamisel ja säilitamisel osutuda lisaks lähedaste toetusele vajalikuks ka õendusabiteenused.

Õendusabiteenust osutatakse abi vajavale patsiendile kas õendushaiglas, tema kodus või kohas, kus teda hooldatakse. Patsiendi suunab õendushaiglasse vastavalt tema tervisega seotud probleemile perearst või eriarst oma saatekirjaga – nii kodust, haiglast kui ka hooldusasutusest.

Koduõendusteenusele (sh vähihaigete kodune toetusravi) saab patsiendi suunata pere- või eriarst (neuroloog, kirurg, onkoloog jne), vormistades selleks saatekirja. Sotsiaaltöötaja või sotsiaalhooldaja võib samuti kliendi õendusabivajadusest teavitada tema perearsti, kes hindab olukorda ja korraldab vastavalt sellele abi.

Märksõnad

Tagasi üles