/nginx/o/2014/02/27/2860628t1h89f4.jpg)
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon andis täna riigikogus menetlusse omavalitsusreformi eelnõu, mille algatas eelmise valitsuse regionaalminister Siim Kiisler.
IRL algatas riigikogus omavalitsusreformi eelnõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu näeb ette, et reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles elab üldjuhul üle 5000 inimese.
IRLi kuuluva Kiisleri sõnul praegune valitsus isegi ei teeskle soovi meie omavalitsusi tugevdada ning on otsustatud pea jaanalinnu kombel liiva alla pista. «Lõputult rääkida sellest, kuidas käib omavalitsuste funktsioonide kaardistamine, ei vii meid reformile kuidagi lähemale,» rääkis Kiisler.
Kiisler ütles, et omavalitsusreformi arutelu tuleb tuua riigikokku, kuna viimati arutati parlamendis vastavat seaduseelnõud 75 aastat tagasi, mil haldusreformi tulemusena jäi Eestis alles 248 valda.
Kiisleri sõnul ei suuda suur osa praeguseid omavalitsusi täita neile pandud ülesandeid ning see võimekus väheneb iga aastaga. Ta märkis, et siseministeeriumi koostatud uuringu järgi toetab 71 protsenti maapiirkondade elanikest tõmbekeskustel põhineva omavalitsusreformi läbiviimist ning kõige suurem on toetus just külades ja alevikes.
Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab tekkinud erimeelsused valitsus. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.
Täna on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku.
Kiisler saatis regionaalministrina tõmbekeskustel põhineva omavalitsusreformi eelnõu tänavu jaanuaris kooskõlastusringile. Keskkonnaministeerium ja kultuuriministeerium ei kooskõlastanud eelnõu, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega.