Lennufirmade lisatasud ärritavad reisijaid

«Nad tahtsid minult raha juurde, pagasi eest. Minu istekohta vahetati, aga sellest ei informeerinud mind keegi. Lendan palju, aga see, et niimoodi raha küsitakse, on minu jaoks ebatavaline,» avaldas nördimust reedel Air Balticuga Riiga sõitnud Rumeenia ärimees Ovidiu, kes keeldus oma perekonnanime avaldamisest.

Nagu teda, ärritab lisatasude küsimine paljusid reisijaid.



Võtame näiteks check-in’i tasu. Air Baltic ja Ryanair küsivad inimestelt selle eest viis eurot ehk 79 krooni. Air Balticu puhul on võimalik maksmisest pääseda, kui registreerida end püsikliendiks või teha check-in internetis. Ryanairi kliente ei aita needki lahendused, kuna ka kahe hiireklõpsu eest internetis on arve viis eurot.

Või pagasitasu. Lennufirmad võivad küsida ühe registreerimislauas ära antava koti eest 150–345 krooni. Air Balticul on see summa 15 eurot ehk 235 krooni, Ryanairil ulatub aga mainitud maksimumini. Silmas peab pidama, et tegemist on ühe otsa tasuga.

Oleks siis, et mida rohkem maksad, seda rohkem kilosid võib kohvris olla, aga nii kahjuks ei ole. Näiteks Ryanair lubab pakiruumi vaid 15 kilo, Air Baltic samal ajal 20.

Paljude reisijate hinnangul on aga kõige ennekuulmatum kaardiga maksmise eest võetav tasu. Näiteks Easy Jet küsib osal liinidel Mastercardi ja teiste krediitkaartidega maksmise eest kaheksa naela ehk praeguse kursiga 150 krooni, Ryanair natuke vähem – 8,50 eurot ehk 133 krooni. Lahti seletades küsivad lennufirmad selle summa, mida neilt nõuab krediitkaardifirma, reisija käest.

Air Balticu asepresident Janis Vanags ütles, et 15 euro suurune pagasitasu tähendab rohkem vabadust. «Kui reisin viieliikmelise perekonnaga, aga mul on ainult kolm kohvrit, säästan 30 eurot, sest mulle meeldib reisida ilma ebavajaliku pagasita. Mitmed lennufirmad diskrimineerivad kliente, sundides neid kõiki pagasi eest maksma, sest pagasitasu on piletihinna sees.»

Tallinna lennujaama turundusjuhi Erik Sakkovi sõnul häirib lennujaama see, kui piletit müües lisatakse suur summa nime all «lennujaamamaksud», mis tihti sisaldavad ka kõike muud. «Sellest võib jääda vale mulje, et lennujaama osa on väga suur,» lausus ta.

Rusikareegel on, et 90 protsenti lennupiletist jaguneb võrdselt kolmeks: finantskuluks, lennuki liisingu- või rendikuluks ja turunduskuluks. Vaid viis protsenti on lennujaama kulu ja kasum.