Mäo liiklussõlme liigvesi neelab maksumaksja raha

Koos elektrikuludega maksid pumbad riigile circa 90 000 eurot. Ilmselt arvas lõviosa lugejaist enne neid ridu, et kui tee saab valmis, siis on ülejäänu peaasjalikult aukude lappimine ja teeäärte niitmine, aga võta näpust! Pärast Mäo sõlme valmimist on ehitatud lisaks kolm liigvee pumplat Loo-Maardu lõigu Loo tunnelisse ja üks ka Maardu jalakäijate tunnelisse – nende hooldus ja elekter maksab kokku ligi 40 000 eurot aastas.

Kolmandaks toimetavad pumbad iga päev ka Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee lõigul -  seal kulub üle 14 000 euro aastas. Pumpla tuleb ka rajatavasse nn Topi liiklussõlme Tallinna piiril Pärnu maanteel.

Me ei saa teada seda, palju maksab kõigi nende pumplate endi rajamine, kuna see on riigihanke võitnud peatöövõtja ärisaladus. Kui küsida aga maanteeametilt, miks kulub hooldusele iga kuu tavamõistuse jaoks meeletu summa, tuleb vastuseks, et pumplaid on vaja kindlustada vooluga ka elektrikatkestuste ajal, neid on vaja juhtida, seirata ja turvata ja muudkui hooldada. Küllab küsib mõnigi asjatundja, miks maksab pumplate hooldamine riigile sedavõrd palju.

Ent leidub ka spetsialiste, kes küsivad, milleks on riigile üldse vaja nii palju pumplaid – nagu öeldud, hakati pumplaid millegipärast rajama alles läinud kümnendi lõpul, varem saadi ilma hakkama. Kindlasti saaks ülepea hakkama üldse ilma pumplateta, ehkki Postimehega vestelnud tee-ehitusinseneride hinnangul on need siiski mõnedel juhtudel õigustatud.

Mäo liiklussõlme puhul möönab ka maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk, et ühe pumpla kolmest oleks saanud jätta omal ajal ehitamata. «Peab tunnistama, et Mäo pumplatele kuluvad summad on meilegi hirmutavad,» lisas Sirk. «Pärast nende numbrite selginemist kaalutaksegi märksa tõsisemalt kui varem, kas ja kus pumpasid kasutada. Vaidlesime näiteks rajatava Topi liiklussõlme puhul projekteerijaga mitu korda, milline lahendus on mõistlik – jätsime lõpuks pumpla, sest vastasel korral oleksime pidanud ehitama välja torustiku, mis juhiks vee Vääna jõkke.»

Sirgi sõnul ei mõeldud hooldekuludele varem nii palju kui praegu. «Riik tundus olema vahepeal küllalt rikas ja toimetati suures usus, et küll me kulud ära katame – täna me vaatame neid numbreid, mis on päris ehmatavad,» lausus Sirk. «Tegeleme nüüd tee kogu elukaare maksumuse kulude analüüsiga.» See tähendab, et juba teed planeerides lüüakse kokku, mis läheb selle hooldus kokku maksma tee 20 või 30 aasta pikkuse eluea jooksul.

Loe põhjalikumalt kolmapäevasest Postimehest või Postimees Plussist!