/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/03/23/336676t1hf3b1.jpg)
Vikerraadio ajakirjanik Lauri Hussar avaldas arvamust, et Reformierakonna juhtimisel kavandatav valimisreform tugevdab tegelikult erakondade tagatubade võimu.
Hussar: valimisreform tugevdab erakondade tagatubasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegeletakse mingi tegevusega, millega praegu poleks üldse vaja nii põhjalikult tegeleda,» hindas Hussar Vikerraadio saates «Rahva teenrid».
«See on üks kahtlasevõitu reform, mis tugevdab pigem erakondade tagatubade võimu, mitte demokraatiat ja erakondade positsioone. Igasugused spin doctorid saavad võimu juurde,» leidis Hussar.
«Valimisreform tsementeerib samad erakonnad võimule, tuues kohalikud ja parlamendivalimised samadele aastatele, kahe aastaga võiks valijate meelsuse osas muudatused toimuda,» arvas Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler.
«Näiteks Saksamaal ja USAs küll ei tunta ennast ohustatuna, et valimised pole samal aastal, vahevalimisi võetakse kui head indikatsiooni võimukoalitsiooni hakkamasaamise kohta, see on hea test. See annab aimu, kas peaks midagi poliitikas muutma, mitte ei kardeta, et demokraatia on ohus ja ollakse pidevas valimisrežiimis,» leidis ETV ajakirjanik Peeter Kaldre.
«Kava on ka selle poolest toores, et see ilmus vist Hannes Rummi blogis, et 2039 toimuksid kõik neljad valimised samal aastal - presidendivalimised, europarlamendi valimised, riigikogu valimised ja kohalike omavalitsuste valimised,» meenutas Hussar.
Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Eestimaa Rohelised jõudsid mai keskel kokkuleppele valimisreformi kavas, mille järgi valitakse alatest 2027. aastast riigikogu ja kohalikud volikogud alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris. Ning alates 2029. aastast Euroopa parlamendi saadikud ja president samuti alati ühel aastal, eurosaadikud juunis ja riigipea sügisel.
Sellise rütmi saavutamiseks valitakse kohalikud volikogud aastal 2017. ajutiselt ja ühekordselt 6 aastaks ning 2021. aastal president kaks korda järjest ajutiselt neljaks aastaks.