Riigimetsa istutatakse tänavu 18 miljonit puud

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul tehakse 95 protsenti metsauuendusest ära kevadel, ent juba kolmandat aastat istutab RMK metsa ka sügisel. «Enamuses paneme kasvama mändi ja kuuske, vähem kaske ja sangleppa,» selgitas ta. «Kokku uuendame metsa 7135 hektaril – põhiliselt istutame, aga osaliselt ka külvame. Lisaks jätame looduslikule uuendusele 2000 hektarit raiesmikke seal, kus loodus ise suudab sobivaima puuliigiga metsa uuendada.»

Hooajatöölised kaasab RMK põhiliselt metsaistutamisse, ent tegevust leiab ka taimlates taimi pakkides, koolitades ja rohides. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvavad RMK seitsmes taimlas üle Eesti ning Eesti-Soome ühisettevõtte AS Eesti Metsataim taimlas Pärnumaal.

Kuna viimastel aastatel on suurenenud metsauuenduse pindala, tuleb ka nn võsasaetöid teha rohkem – sel aastal 39 500 hektarit. Tänu soodsale ilmastikule tehti võsasaetöödega algust juba jaanuaris ja tänaseks on viiendik planeeritud töödest tehtud.

Vanade metsade uuendamiseks ja metsade kestlikkuse tagamiseks teeb RMK tänavu uuendusraiet ligi 8700 hektaril, mis on üks protsent kogu RMK metsamaa pindalast ja võrreldav varasemate aastate mahuga. Kõik raielangid uuendatakse istutuse, külvi või looduslikule uuenemisele jätmise teel.

Aprilli keskel algab riigimetsas lindude ja loomade pesitsusaja kaitseks ellu kutsutud kahekuine raierahu. Raietegevuse osaline peatamine aitab kaitsta ka metsamuldasid ja vähendada seenhaiguste levikut. Siiski soovib RMK juhtida tähelepanu sellele, et ka raierahu ajal on lubatud ja otstarbekas teha mõningaid raietöid. Näiteks võib sel ajal teha kahjustatud metsades metsakaitselisi raied, et ära hoida haiguste levikut ning raadada metsamaad, mille kasutusotstarve pärast raiet muutub. Samuti võib 15. aprillist 15. juunini teha raietöid alusmetsata puhtpuistutes, kus ei saa kahjustada pinnas ning kus metsas elavaid linde ja loomi raietöödega häiritakse vähe.