/nginx/o/2013/10/21/2560978t1h5396.jpg)
2012. aasta lõpus ja 2013. aasta alguses kokku 30-s riigis läbiviidud uuringust selgub, et Eestis peetakse teiste riikidega võrreldes demokraatiat keskmisest vähemolulisemaks, samuti ei hinda siinsed elanikud kuigi kõrgelt Eesti riigi demokraatlikkust.
Ülemöödunud aasta teises pooles läbi viidud uuringust nähtus, et vastanud hindasid Eesti riigi demokraatlikkust 10-palli skaalal 5,7 punktiga, mis on vähem kui uuringus osalenud riikide keskmine 6,3 palli. Kõige kõrgem oli hinnang riigi demokraatlikkusele Taanis (8,15 palli), millele järgnesid Šveits (8,08) ja Rootsi (7,78). Kõige madalamalt hinnati demokraatlikkust Bulgaarias (4,05) ja Venemaal (4,4).
Inimesed ei usalda riigikogu ja erakondi
Varasemad uuringud on näidanud, et nii Eestis kui mujal maailmas usaldatakse poliitilisi institutsioone võrreldes teiste institutsioonidega vähem. Kõige rohkem usaldasid uuringus osalenud politseid, mida hindasid vastanud skaalal 0-10 keskmiselt 5,5 palliga.
Värskest Euroopa Sotsiaaluuringust nähtus samuti selgelt, et usaldus on kõrgem poliitikaga vähemseotud institutsioonide osas ja kõige madalam erakondade ja poliitikute vastu. Nii oli riigikogu keskmine usaldusnäit 10-pallisel skaalal kõikide vastajate seas 3,9, erakondadel veelgi madalam – nimelt 3,2.
Võrreldes eelmise, 2010. aastal läbi viidud Euroopa Sotsiaaluuringuga on mõlema puhul usalduse määr pisut langenud. Toona hindasid vastanud riigikogu usaldusväärsust 4,2 ja parteide usaldusväärsust 3,4 palliga.
Kui lugeda institutsioone pigem või täielikult usaldavaks need inimesed, kes hindasid nende usaldustväärsust 6-10 palliga, selgub, et riigikogu usaldus 25,5 protsenti vastanuist, parteisid usaldab vaid 14 protsenti vastanuist.
Keskerakaonna toetajad ei pea demokraatiat niivõrd oluliseks
Uuringust nähtus, et võrreldes teiste uuringus hõlmatud riikidega peavad Eesti elanikud demokraatiat vähemolulisemaks. Samuti selgus, et vastanud, kelle kodune keel on eesti keel, peavad demokraatiat olulisemaks kui vene keelt kõnelevad uuringus osalenud. Kui demokraatiat pidas äärmiselt oluliseks 42,9 protsenti vastanutest, kelle kodune keel on eesti keel, siis vene keelt kõnelevatest vastanutest pidas demokraatiat «äärmiselt oluliseks» 27,2 protsenti.
Andmete analüüsist nähtus ka see, et kui IRLi, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna,valijad (2011. aasta riigikogu valimiste põhjal) peavad demokraatiat ühtmoodi oluliseks (10-palli skaalal vastavalt 8,7, 8,6 ja 8,6), siis Keskerakonna valijad vähem oluliseks ehk skaalal 7,9 palli. Nii pidas uuringus osalenud Keskerakonna valijaist demokraatiat äärmiselt oluliseks 35,5 protsenti, samas kui teiste erakondade puhul jääb see 50 protsendi ümber.
Uuringust selgus, et Eesti inimesed ei pea demokraatlikku valitsemist sama üksmeelselt oluliseks kui Euroopa vanade demokraatiate elanikud. Teatud elanikkonna rühmades – venekeelse elanikkonna, mittekodanike, vähemharitute ja vähemkindlustatute või halvemini kindlustatud inimeste seas – on märkimisvääne hulk neid, kes peavad demokraatlikku valitsemist vähe- või ebaoluliseks ja oleksid eeldatavasti valmis leppida teistsuguste poliitiliste alternatiividega.
Demokraatia aruanne põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta küsitlusvooru andmetel. Euroopa Sotsiaaluuring on üle-euroopaline küsitlusuuring, mida viiakse läbi iga kahe aasta tagant ning mis hõlmab laia ringi ühiskondade arenguga seotud teemasid.
Eestis küsitleti inimesi 2012. aasta septembrist 2013. aasta jaanuari lõpuni. Silmast-silma intervjuud viidi läbi 2380 vastanuga.