/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)
Eesti konsul Indias Margus Särglepp kinnitas täna Postimehele antud intervjuus, et 14 eestlasest laevakaitsjat pääsevad homme Chennai vanglast kautsjoni vastu vabaks.
Videolugu: eestlastest laevakaitsjad pääsevad homme vanglast välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Särglepa sõnul kohtub ta homme ka 14 Eesti kodanikuga, kes hakkavad pärast vabanemist hotellis elama. Indiast aga mehed lahkuda ei tohi ning nende liikumist riigisiseselt piirab ka see, et nad peavad hakkama end kaks korda päevas Chennai politseijaoskonnas registreerima.
«Kohtusin nendega viimati 20 märtsil,» sõnas konsul. «Üldjoontes oli nende meeleolu lootust täis sest neil päevil pidi tulema kohtuotsus kautsjoni kohta. See lükkus küll edasi.»
Särglepp ei julgenud spekuleerida, millal laevakaitsjad lõpuks kodumaale pääsevad.
Laev Seaman Guard Ohio sattus India vetesse mullu 11. oktoobril. Päev hiljem eskortis piirivalve laeva koos meeskonnaga Tuticorini sadamasse. Laeva pardalt konfiskeeriti 35 relva ja 5680 padrunit.
18. oktoobril vahistas kohus laeva 33 meeskonnaliiget. Kaks inimest jäeti esialgu laevale, et seal korda tagada, kuid ka nemad võeti päev hiljem vahi alla. Laeva 25 piraadiküti hulgas on 14 eestlast, kuus britti, neli indialast ja üks ukrainlane.
AdvanForti sõnul sattus laev India vetesse, sest põgenes tsüklon Phailini eest.
Politsei sõnul liikus laev teadmata põhjustel kaua aega India lähedal. Korrakaitsjatele jäi samuti selgusetuks, miks oli laevale ostetud 1500 liitrit diiselkütust ebaseaduslikult, kui selle oleks saanud hankida legaalselt India sadamatest.
India suhtub relvastatud kaitsemeeskondadesse kaubalaevadel äärmiselt tundlikult pärast seda, kui Itaalia merejalaväelased tapsid üle-eelmisel aastal kaks India kalurit. Merejalaväelased kuulusid kaubalaeva kaitsemeeskonda ja avasid kalurite pihta tule, pidades neid ekslikult piraatideks.
Loe pikemalt homsest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.