/nginx/o/2014/03/19/2903178t1he2fd.jpg)
Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas Arktika-teemalist seminari avades, et Eesti kaalub Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse taotlemist.
Paet: Eesti kaalub vaatlejastaatust Arktika Nõukogus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on huvitatud Arktikas toimuvast ja osalemisest Arktikaga seotud teadusprogrammides ning seonduvate teadmiste ja oskuste arendamisest. Eesti on kõige põhjapoolsem riik, mis veel ei kuulu Arktika koostööformaati,» märkis Paet.
Ta lisas, et Eestis on aga kohati Arktikaga sarnanevad keskkonnatingimused, mistõttu on huvi meie oludesse sobivate mereside- ja valgusnavigatsiooniseadmete osas teha rakenduslikku koostööd sarnaseid olusid omavate riikidega ning leida partnereid ettevõtjate ja ka mere-ametkondade seas.
Eestis on Paeti kinnitusel alanud arutelu ka võimalikust vaatlejastaatuse taotlemisest Arktika Nõukogus.
«Eestis on enam kui sajandivanune polaaruuringute ajalugu, meie teadlased ja maadeuurijad on Arktikat avastanud ja sinna ekspeditsioone korraldanud juba 19. sajandi algusest,» märkis välisminister. «Eesti on huvitatud Arktika liikmesriikide kogemustest ja teadmistest ning võimalikest koostööaspektidest,» lisas ta.
Arktika Nõukogu on kliima- ja keskkonnaküsimustele, mereohutusele ja merereostuse vältimisele ning põhjarahvastele orienteeritud organisatsioon.
Arktika nõukogu liikmed on USA, Venemaa, Kanada, Norra, Island, Taani, Rootsi ja Soome. Alalised osalejad on ka osalisriikide põlisrahvaste esindusorganisatsioonid.
Vaatlejad on Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Poola, Hispaania ja Suurbritannia ning 9 valitsustevahelist organisatsiooni ja 11 vabaühendust. Arktika Nõukogu eesistumise tippkohtumisel 15. mail 2013 Kirunas said vaatlejastaatuse ka Hiina, India, Itaalia, Jaapan, Korea Vabariik ning Singapur.