Riigikogu võttis kolmelt keskerakondlaselt saadikukaitse

Toobalilt saadikupuutumatuse võtmist toetas 56, selle vastu oli 16 ja erapooletuks jäi üks riigikogu liige. Laasilt puutumatuse võtmise poolt oli 54, vastu 17 ning erapooletuks jäi samuti üks inimene. Vaarmannilt võttis riigikogu saadikukaitse 64 poolt- ja 13 vastuhäälega ning erapooletuks jäi kaks riigikogu saadikut.

Riigi peaprokurör Norman Aas pöördus Vaarmanni osas Tederi poole 21. ning Toobali ja Laasi osas 26. veebruaril, kuna parlamendisaadikuid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ning riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Enne ettepaneku esitamist tutvus õiguskantsler Laasi, Toobali ja Vaarmanni kriminaaltoimikute materjalidega, samuti nende kolme kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus läbiviidud jälitusmenetluse jälitustoimiku ning jälitustoiminguteks loa andmise materjalidega. Samas ei saa õiguskantsler kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid ega võtta kahtlustatavate süü olemasolu ja selle tõendatuse osas seisukohta.

Toobal ja Laasi on varem nimetanud prokuratuuri eesmärki igal juhul kohtusse minna poliitiliselt motiveerituks. «Prokuratuur on vastuses oportuniteedi taotlusele kinnitanud, et tegemist ongi poliitilise juhtumiga, sest poliitikute puhul on nende huvi suurem kriminaalasjaga kohtusse minna,» märkisid nad ja lisasid, et ei karda kohtuprotsessi. «Kui Eesti on veel õigusriik, siis jääme õigeks.»

Riigiprokuratuur soovib esitada Toobalile ja Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ehk selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevaid e-kirju. Meilikontole sisenemise ning e-kirjadega tutvumise ja nende edastamise tõttu on samas kriminaalasjas kahtlustatav ka Onksion.

Samuti soovib prokuratuur esitada Toobalile süüdistuse dokumendi võltsimises, sest kahtlustuse kohaselt võltsis ta viit Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad kokku 11 030,28 euro ulatuses sularahaannetusi, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks on Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega seoses kahtlustatav juriidilise isikuna Keskerakond.

Samasisuliste taotlustega pöördus riigi peaprokurör õiguskantsleri poole juba 2012. aasta septembris. Toona otsustas Teder taotlused aga tagastada, leides, et kehtiv kriminaalmenetluse seadustik on põhiseadusega vastuolus. Mullu sügisel pöördus õiguskantsler riigikohtusse, et tunnistada kehtetuks sätted, mis annavad riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise õiguskantsleri ainupädevusse.

Riigikohus otsustas Tederi taotlust veebruari keskel aga mitte rahuldada, märkides, et õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.

Keskerakonda kuuluvalt Urbo Vaarmannilt soovis prokuratuur saadikupuutumatuse võtmist kohtumenetluse jätkamiseks. Mullu oktoobris Aadu Musta asemel riigikogu liikmeks saanud Vaarmanni süüdistab prokuratuur pettuse teel soodustuse saamises, samuti pistise korduvas andmises.

Viimati võttis riigikogu saadikupuutumatuse toona Rahvaliitu kuulunud Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt 2009. aasta märtsis. Varem on puutumatus võetud ka Reformierakonna kauaaegselt juhilt Siim Kallaselt, sama erakonna kunagiselt peasekretärilt Heiki Kranichilt ning samuti Reformierakonda kuuluvatelt Margus Hansonilt ja Jaanus Tamkivilt.