Võluvits riigieksamite edetabeli vastu

Kõige parema meelega keelaks mõned ametnikud riigieksamite tulemustel põhineva koolide edetabeli avaldamise üldse ära, aga see ei ole niisama lihtsalt võimalik. Esiteks kaasneks sellega ajakirjanduse ja lapsevanemate nurin, teiseks lekiks andmed niikuinii leheneegritele.

Haridusministeerium on valinud nüüd kavalama tee ja lähtub põhimõttest, et kui sa tahad ajakirjanikust lahti saada, siis uputa ta infoga üle. Või kasutades haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna peaeksperdi Ain Tõnissoni sõnu: «Selge see, et ajakirjanik tahab oma seksika loo kätte saada. Meie huvi on, et seksikust oleks vähem, sest see ei ole informatiivne.»

Tõenäoliselt ei anta tuleval aastal ajakirjanikele enam tabeleid, mis muudavad riigieksamite tulemuste võrdlemise lihtsaks, vaid iga kooli kohta tehakse eraldi aruanne, kust leiab terve portsu erinevaid hindeid. Lisaks on iga aruande juures koolijuhi kommentaar.

Kooliaruande aluseks on suuresti rahuloluküsitlused, mis korraldatakse nii õpilaste, õpetajate kui lapsevanemate seas. Seejuures täidetakse küsitlused nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpus. Gümnaasiumiastmes on kirbul üle 30 näitaja, alates koolikiusamisest ja lõpetades õpperuumide vastavusega nõuetele. Vaid kolm hinnet kajastavad ka riigieksamite tulemusi. Tõnissoni sõnul ei pruugi tulevikus enam näha pelgalt ühe aasta riigieksamite tulemusi, vaid näiteks viie aasta keskmist, sest see annab kooli tegelikust tasemest parema ülevaate.

Tulemus sõltub materjalist

Väikeste maagümnaasiumide puhul paistab praegu eredalt silma nende võime tõusta või langeda riigieksamite edetabelites võrreldes eelneva aastaga kümneid kohti. Õpetajad on samad ja kool on sama, aga õpilased on lihtsalt teised. Maakohtades pole võimalik õpilasi valida. «Riigieksam ei näita õpilase algtaset, vaid see mõõdab ainult tema lõpptaset,» lisas Tõnisson. «Ja teiseks vaatab riigieksam ainult väikest osa kooli tööst. Meile on vaja tublisid ühiskonnaliikmeid, kes on head ja ausad emad-isad ja muidu tublid töötegijad, aga need omadused pole riigieksami tulemusega mõõdetavad.»

Tõnissoni sõnul ei tee ministeerium praegu riigieksamite edetabelist koolide hindamisel mingeid tõsisemaid järeldusi, küll aga mõjutab see ülejäänud ühiskonda. «Paraku mõjub see edetabel paljudele inimestele nii, et nad püüavad iga hinna eest viia oma lapse 1. klassi mõnda kodust kaugel asuvasse kooli, selmet viia ta kodulähedasse kooli,» selgitas ta.

Ka põhikooli lõpueksamid muutuvad edaspidi tõenäoliselt korralduslikult sarnasemaks gümnaasiumi lõpueksamitega – tulevikus annab see võimaluse võrrelda, kuidas on õpilane gümnaasiumis võrreldes põhikooli lõpuhinnetega edenenud. «Praegu küsitakse põhikooli lõpueksamil seda, mida laps õppis põhikoolis, gümnaasiumi riigieksamil tahetakse aga teada, mida ta õppis gümnaasiumi jooksul,» rääkis ministeeriumi välishindamisosakonna ekspert Aivar Ots. «Me ei küsi praegu seda, mis suhtes on põhikooli lõpueksam gümnaasiumi riigieksami tulemustega.»

Pikisilmi oodatud muudatus

See toob omakorda rambivalgusesse ka mõne Tallinna «slummi» või väikse maakeskkooli õpetajate tubli töö. Gümnaasiumi algul saavad nad ju endale voolimiseks kindlasti kehvema inimmaterjali kui eliitkoolid – seda vahet ei mõõda praegu miski. Tänavu proovivad nn kooliaruannet veel vaid mõned Eesti koolid, tuleval aastal tehakse seda tõenäoliselt juba kõikjal.

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikme Astrid Sildniku sõnul avalikustatakse riigieksamite tulemusi juba mõnda aega ja paraku on nii mõnigi kord võrreldud võrreldamatut. «See ei anna asjadest objektiivset ülevaadet,» lausus ta.

Sildniku andmetel ei ole õpetajate liit iseenesest nõudnud riigieksamite tulemuste avalikustamise keelamist. «Oleme pigem avaldanud arvamust, et selle järgi ei saa koole hinnata,» lisas ta. «Koolide puhul peaks hindama ka väärtuskasvatust ja loovust soodustavat õpikeskkonda nii õpilasele kui õpetajale.» Sildniku sõnul on pigem hea, kui koolide kohta antakse edaspidi senisest mitmekesisemat infot.

Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimehe Britt Järveti sõnul on liit kahe käega kooliaruande sisseviimise poolt. «Oleme ajanud juba mõnda aega seda liini, et koole ei võrreldaks ainult eksamitulemuste alusel,» lausus ta. «On lihtsalt nii palju erinevaid asju, mida tuleks lisaks arvesse võtta. Siis ei saa enam rääkida mingist üldisest tipust, vaid näeb ka seda, mis mõnes valdkonnas väga häid koole teisal pitsitab.»

Järveti sõnul saab gümnaasiumi tublidust mõõta siis, kui on ka teada, kuidas on õpilased tegelikult edenenud. «Tuleks võrrelda gümnaasiumisse astumise aegset seisu lõpuhinnetega ja siis saab näha tegelikku arengut,» ütles Järvet. «Eliitkoolidesse võetakse lapsi sisseastumiskatsetega ja seega on nende tulemuslikkus juba algul niikuinii kõrgem.»