Skip to footer
Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus
Saada vihje

Hardo Aasmäe: Budapesti deklaratsioon – kas München II?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa president Boriss Jeltsin, USA president Bill Clinton, Ukraina president Leonid Kutšma ja Suurbritannia peaminister John Major kirjutamas alla deklaratsioonile, millega lubati garanteerida Ukraina suveräänsus pärast tuumarelvast loobumist.

USA president Bill Clinton, Suurbritannia peaminister John Major, Venemaa president Boriss Jeltsin ja Ukraina president Leonid Kutšma kirjutasid 1994. aastal alla deklaratsioonile. Selle dokumendi alusel andis Ukraina Venemaale tasuta üle oma tuumarelvastuse, sellega seatud seadmed, varustuse ja kohaletoimetamise vahendid. Jutt on 1080 lõhkepeast (laenguid oli rohkem). Lisaks strateegilised pommitajad jm. Selle hiigelvaranduse tasuta üleandmise hinnaks oli (sisuliselt ostetud) Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagatis.

Tagatisriikideks olid USA, ­Suurbritannia ja Venemaa, kellega hiljem ühinesid Prantsusmaa ja Hiina RV. Kõige selle taustal on praegused kõikvõimalikud muud arutelud Krimmi ümber ebaolulised ja juhivad vaid tähelepanu kõrvale. Budapesti deklaratsiooni alusel on Krimmi küsimused vaid Ukraina siseküsimused ja Venemaa kohustus on tagada Ukraina igakülgsed võimalused oma siseasjade võimalikult ladusaks lahendamiseks.

Enamikul Krimmi elanikel pole selle raames enesemääramis­õigust. Viimane käib põlisrahvaste kohta, kellel on see ainuke kodumaa. Seega saab nimetatud põhimõte rakenduda vaid krimmitatarlaste suhtes. Ülejäänud Krimmi elanikkond on tähelepanuväärses ulatuses sõjajärgne immigratsioon, mis on meilegi üsna tuttav nähtus. Nende «eluruumi» (sks Lebensraum) laiendamiseks viidi 1944. aastal läbi etniline puhastus. Meile on üldiselt teada krimmitatarlaste küüditamine.

Kommentaarid
Tagasi üles