Täna saabuvad Tallinnasse tänavarahutustes kannatada saanud ukrainlased

Suuremal osal Eestisse saabuvatest ukrainlastest on vigastused tekkinud veebruari lõpus toimunud veristes tänavarahutustes. Millised need vigastused täpselt on, ei soostu Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liige ja haigla ülemarst Andrus Remmelgas ütlema. Enamik Euroopa riikides vastuvõetud patsientidest on aga olnud kuulihaavadega.

Enne viie patsiendi siiatoomist käisid Eesti meedikud neid Ukrainas üle vaatamas. «Küsimus oli transpordis,» põhjendab Paet, miks nende saabumine nii kaua aega võttis.

«Kui on ikka väga rasked vigastused, siis nii kaugele transportida näiteks reisilennukiga ei ole võimalik. Me ei tahtnud minna seda teed, et toome nad igal juhul siia, ükskõik, kas nad saaksid ka samalaadset ravi ka Ukrainast. See toomine kui selline ei ole olnud eesmärk eraldi, vaid et toome nad siia juhul, kui nad siin paremat abi saavad kui Ukrainas.»

Remmelgase sõnul said ukrainlased nii kaua abi kohapeal.

Peale erinevate vigastuste ja haavade on siia saabuvatel ukrainlastel ka posttraumaatiline seisund. Nad võivad pärast operatsioone ja ravi Eestisse ka taastusravile jääda.

Mõned neist saadetakse pärast läbivaatust Haapsalu Haapsalu Neuroloogilisse Rehabilitatsioonikeskusesse. «Praegune eesmärk on, et need inimesed saaksid ravi ja saaksid võimalikult tervena koju tagasi minna,» ütles Paet.

Veebruari lõpus hukkus Ukrainas 102 inimest. Haavata ja vigastada sai umbes 2000 ukrainlast. Eesti toetab ukrainlaste ravi humanitaarabi kassast 70000 euroga. Paet rõhutab, et Ukrainas on rahvusvaheline kohalolek praegu väga tähtis.

Kokku võiks patsiente Ukrainast tulla Paeti sõnul kümmekond.

Lisaks sellele, et Eesti toetab ukrainlaste ravi 70000 euroga, on riik ka 85000 euro eest andnud Ukrainale humanitaarabi. «Kui vaadata teisi Euroopa Liidu riike, mis puudutab humanitaarset panustamist, siis Eesti senine 85000 eurot on päris tipus,» ütles Paet.

Välisministeeriumi andmetel võtavad veel kaheksa riiki Ukraina vigastatuid vastu.