Pääsküla gümnaasium jääb alles, kuigi kümnendat klassi sügisel ei avata

Kooliperet šokeerinud haridusameti hiljutine otsus, et sel sügisel Pääsküla gümnaasiumis kümnendat klassi ei avata, et ei tähenda linnaisade sõnul sugugi seda, et kooli hakataks põhikooliks ümber kujundama või et koolimaja remont ei ole enam kavas.

Kool on ise püüdnud üht-teist hoone välimuse parandamises ette võtta, kuid abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles, et temal pole usku koolide etapiviisilisse renoveerimisse. «Minu seisukoht on, et koole tuleks renoveerida korraga ja täies ulatuses. Osaline renoveerimine, näiteks fassaadi remont, võib saada hilisemate tööde läbiviimisel takistuseks,» lausus Kõlvart.

Pääsküla gümnaasiumi direktori Leena Arrase sõnul vajaks kool hädasti uut piirdeaeda, mis annaks nii õppimisele kui kooli ja selle ümbruse korrashoiule palju juurde.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul võikski uue aia ehitamine olla esimene samm kooli korrastamisel. See annaks ka kooliperele ja lastevanematele kindluse, et kool ei kao, vaid areneb edasi. Samuti kaalutakse ka uue jooksuraja või muude spordirajatiste ehitamist kooli territooriumile.

Selle vastu, et mõned koolid on üle- teised aga alatäidetud, linn Kõlvarti sõnul aga midagi teha ei saa. «Kui me vaatame statistikat, siis näeme, et pooled põhikooli lõpetajatest soovivad endale gümnaasiumikohta kesklinnas. Mitte sellepärast, et Nõmmel ei oleks kohta, vaid sest see on nende eelistus,» lausus Kõlvart.

«Me võime näiteks öelda, et Ühisgümnaasium või Westholm lihtsalt ei võta rohkem õpilasi vastu. Aga lapsed ei lähe siis Südalinna kooli, vaid lähevad hoopis Rocca al mare erakooli,» tõi abilinnapea näite.

Linnavalitsuse liikmete külastus lõppes kooli jaoks positiivsete sõnumitega. «See, et me sel aastal ei saa avada kümnendat klassi, ei tähenda, et me ei saa seda järgmisel aastal teha. Lihtsalt üks aasta jääb vahepealt ära. Aga igatahes võivad lastevanemad tuua oma lapsed meie kooli esimesse klassi selle arvestusega, et nad saavad siin ka gümnaasiumi lõpetada,» ütles Arras pärast kohtumise lõppu.

«Ma olen direktori, hoolekogu ja vilistlastega ühel meelel ja ma arvan, et saime täna enda jaoks kaks olulist vastust. Üks, mis puudutab investeeringuid – reaalsed vajadused said kohapeal ära näidatud. Ja teine asi puudutab gümnaasiumiosa. Me võtame seda aastat ühe vaheaastana, kus ei komplekteerita kümnendat klassi, aga see ei takista kümnenda klassi avamist järgmisel aastal,» lausus Nõmme linnaosavanem Tiit Terik.

«Karta on, et lapsevanem vaatab eelkõige kooli välisilmet ja mitte seda, millised pedagoogid koolis on ja millist tööd siin tehakse,» lisas ta.