/nginx/o/2013/09/12/2357926t1h07d8.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder tegi täna riigikogule ettepaneku võtta Keskerakonda kuuluvatelt riigikogu liikmetelt Lauri Laasilt ja Priit Toobalilt süüdistuse esitamiseks ning Urbo Vaarmannilt kohtumenetluse jätkamiseks saadikupuutumatus.
Teder tegi ettepaneku võtta kolmelt saadikult puutumatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi peaprokurör Norman Aas pöördus Vaarmanni osas Tederi poole 21. ning Toobali ja Laasi osas 26. veebruaril, kuna parlamendisaadikuid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ning riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Enne seisukoha võtmist tutvus õiguskantsler Laasi, Toobali ja Vaarmanni kriminaaltoimikute materjalidega, samuti nende kolme kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus läbiviidud jälitusmenetluse jälitustoimiku ning jälitustoiminguteks loa andmise materjalidega, teatas õiguskantsleri kantselei. Samas ei saa õiguskantsler kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid ega võtta kahtlustatavate süü olemasolu ja selle tõendatuse osas seisukohta.
Riigikogu võtab õiguskantsleri ettepanekud arutlusele järgmise nädala neljapäeval, kuulates ära õiguskantsleri ettekande ning otsustades hääletusel, kas süüdistusakti koostamisega nõustuda. Nõusoleku andmiseks peab selle poolt olema vähemalt 51 riigikogu liiget.
Toobal ja Laasi ütlesid Keskerakonna teatel, et prokuratuuri eesmärk igal juhul kohtusse minna on poliitiliselt motiveeritud. «Prokuratuur on vastuses oportuniteedi taotlusele kinnitanud, et tegemist ongi poliitilise juhtumiga, sest poliitikute puhul on nende huvi suurem kriminaalasjaga kohtusse minna,» märkisid nad ja lisasid, et ei karda kohtuprotsessi. «Kui Eesti on veel õigusriik, siis jääme õigeks.»
Riigiprokuratuur soovib esitada Toobalile ja Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ehk selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevaid e-kirju. Meilikontole sisenemise ning e-kirjadega tutvumise ja nende edastamise tõttu on samas kriminaalasjas kahtlustatav ka Onksion.
Samuti soovib prokuratuur esitada Toobalile süüdistuse dokumendi võltsimises, sest kahtlustuse kohaselt võltsis ta viit Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad kokku 11 030,28 euro ulatuses sularahaannetusi, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks on Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega seoses kahtlustatav juriidilise isikuna Keskerakond.
Samasisuliste taotlustega pöördus riigi peaprokurör õiguskantsleri poole juba 2012. aasta septembris. Toona otsustas Teder taotlused aga tagastada, leides, et kehtiv kriminaalmenetluse seadustik on põhiseadusega vastuolus. Mullu sügisel pöördus õiguskantsler riigikohtusse, et tunnistada kehtetuks sätted, mis annavad riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise õiguskantsleri ainupädevusse.
Riigikohus otsustas Tederi taotlust veebruari keskel mitte rahuldada, leides, et õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.
Keskerakonda kuuluvalt Urbo Vaarmannilt soovib prokuratuur saadikupuutumatuse võtmist kohtumenetluse jätkamiseks. Mullu oktoobris Aadu Musta asemel riigikogu liikmeks saanud Vaarmanni süüdistab prokuratuur pettuse teel soodustuse saamises, samuti pistise korduvas andmises.
Viimati võttis riigikogu saadikupuutumatuse toona Rahvaliitu kuulunud Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt 2009. aasta märtsis. Varem on puutumatus võetud ka Reformierakonna kauaaegselt juhilt Siim Kallaselt, sama erakonna kunagiselt peasekretärilt Heiki Kranichilt ning samuti Reformierakonda kuuluvatelt Margus Hansonilt ja Jaanus Tamkivilt.