Haltuurajuhendajad võetakse liistule

Laupäevases Postimehes ilmus lugu ühest kahetsusväärsest bakalaureusetööst. Kas nimetatud töö massiline hukkamõist on tingitud sellest, et tegu on erandiga muidu heatasemeliste TÜ bakalaureusetööde reas või oli see pigem viimane piisk akadeemiliste ringkondade karikas?

Oli paljuski ülikooli enda teene, et töö sellise tähelepanu alla sattus. Kaitsmisel viibisid meie oma tudengid filosoofia- ja usuteaduskonnast. Nemad tõid välja selles töös leiduvad ebakohad, kaasa arvatud mitmed faktivead ja kummalised tõlgendused.

Ühelt poolt näitab see, et akadeemiline diskussioon ülikoolis on igati suuteline genereerima puhastumist. See on minu jaoks väga positiivne.

Kui küsida, kas tegu on üksikjuhtumiga või on selliseid juhtumeid palju, ei või ma anda oma pead panti ning väita, et kusagil ei või veel sarnaseid juhtumeid esineda.

Teisalt esitatakse uute 3 + 2 õppekavade järgi bakalaureusetööle oluliselt väiksemaid nõudeid kui omal ajal nelja-aastase õppekava tulemusena valminud tööle. Aga ka need tagasihoidlikumad nõuded mahu ja käsitluse sügavuse osas ei vabanda seda, kui töös on lollus või räiged faktivead.

Juhtub vist väga harva, et kaitsmiskomisjon bakalaureusetöö läbi kukutab?

Juhendaja kohus on juhendada tööd nii, et see oleks kaitsmiskõlblik. Juhendaja peab jõudma koos üliõpilasega nii kaugele, et töö saaks korralik.

Kõnealusel juhul väitis juhendaja, et talle see töö tegelikult meeldis. Kas ja kuidas vastutab juhendaja selle eest, ta on läbi lasknud jama?

Eelkõige vastutab töö eest autor ehk üliõpilane. Juhendaja vastutab juhendamise kvaliteedi eest. Küsimus ei ole selles, kas meeldib või ei meeldi...

... väidetavalt oli see töö juhendaja arvates kiiduväärt.

Kiiduväärt? Väga huvitav. Olen küsinud juhtumi kohta seletuskirjad ja peab ütlema, et minuni pole jõudnud veel ühtki seletuskirja.

Võrreldes 1990. aastate algusega on tudengite hulk kasvanud lausa mitu korda. On juhendajad äkki liiga ülekoormatud?

TÜ õppejõudude hulk on suhtes 18 tudengit ühe õppejõu kohta, aga teaduskondades on see suhe väga erinev. Sotsiaalteaduste vallas on see suhe suurem kui 18 tudengit ühe õppejõu kohta ja tõepoolest on probleem, et inimesed on ülekoormatud. Aga see ei õigusta ju praaki!

Loo keskmes oli avatud ülikooli õppur. On avalik saladus, et osa õppejõude suhtub avalikku ülikooli kui haltuurasse, ehkki ülikool kinnitab, et kvaliteedivahet statsionaari tudengitega ei ole. On see vahe ikkagi olemas?

Avatud ülikooli õppija halvustamine ei ole päris õigustatud, sest sageli õpib avatud ülikoolis väga motiveeritud tudeng. Temal on samas valdkonnas töökogemus ja ta teab väga täpselt, mida ta saada tahab...

Jah, aga kas õppejõud käituvad ka vastavalt? Kas nad võtavad seda tudengit sama tõsiselt kui statsionaarõppe üliõpilast?

Ma ei saa öelda kõigi õppejõudude kohta «ei» ega «jah». Tahaksin väga loota, et õppejõud kohtlevad avatud ülikooli tudengit täpselt nii, nagu see tudeng ka väärib.

Kas TÜ võtab midagi ette, et poleks võimalik enam meedias sarnaste juhtumite kallal nii-öelda võtta?

Kindlasti võtab. Esiteks olen palunud sotsiaal- ja haridusteaduskonnalt konkreetset meetmete paani, kuidas tagada juhendamise kvaliteet. Teiseks on nii ehk naa kavas tugevdada kaitsmiskomisjonide akadeemilist kvaliteeti ja teha erinevate instituutide vahelised kaitsmiskomisjonid. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudis on olnud paraku juba pikka aega probleemid kvaliteediga. Mind ei üllatagi nii väga, et see intsident juhtus just selles instituudis.