Teder teeb kolme riigikogu liikme puutumatuse asjus otsuse

Riigi peaprokurör Norman Aas pöördus Vaarmanni osas Tederi poole 21. ning Toobali ja Laasi osas 26. veebruaril, kuna parlamendisaadikuid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ning riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Seaduse kohaselt peab õiguskantsler kuu aja jooksul otsustama, kas teha riigikogule ettepanek anda saadikukaitse võtmiseks nõusolek või taotlus prokuratuurile tagastada. Õiguskantsleri kantseleist kinnitati Postimehele, et Teder teeb otsuse neljapäeval.

Seadus näeb ette, et enne seisukoha võtmist on õiguskantsleril õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, samas ei saa ta kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid ega võtta kahtlustatavate süü olemasolu ja selle tõendatuse osas seisukohta.

Kui õiguskantsler otsustab ettepaneku parlamendile saata, võtab riigikogu selle arutlusele esimesel võimalusel, kuulates ära õiguskantsleri ettekande ning otsustades hääletusel, kas süüdistusakti koostamisega nõustuda. Nõusoleku andmiseks peab selle poolt olema vähemalt 51 riigikogu liiget.

Riigiprokuratuur soovib esitada Toobalile ja Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ehk selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevaid e-kirju. Meilikontole sisenemise ning e-kirjadega tutvumise ja nende edastamise tõttu on samas kriminaalasjas kahtlustatav ka Onksion.

Samuti soovib prokuratuur esitada Toobalile süüdistuse dokumendi võltsimises, sest kahtlustuse kohaselt võltsis ta viit Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad kokku 11 030,28 euro ulatuses sularahaannetusi, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks on Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega seoses kahtlustatav juriidilise isikuna Keskerakond.

Samasisuliste taotlustega pöördus riigi peaprokurör õiguskantsleri poole juba 2012. aasta septembris. Toona otsustas Teder taotlused aga tagastada, leides, et kehtiv kriminaalmenetluse seadustik on põhiseadusega vastuolus. Mullu sügisel pöördus õiguskantsler riigikohtusse, et tunnistada kehtetuks sätted, mis annavad riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise õiguskantsleri ainupädevusse.

Riigikohus otsustas Tederi taotlust veebruari keskel mitte rahuldada, leides, et õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.

Keskerakonda kuuluvalt Urbo Vaarmannilt soovib prokuratuur saadikupuutumatuse võtmist kohtumenetluse jätkamiseks. Mullu oktoobris Aadu Musta asemel riigikogu liikmeks saanud Vaarmanni süüdistab prokuratuur pettuse teel soodustuse saamises, samuti pistise korduvas andmises.

Viimati võttis riigikogu saadikupuutumatuse toona Rahvaliitu kuulunud Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt 2009. aasta märtsis. Varem on puutumatus võetud ka Reformierakonna kauaaegselt juhilt Siim Kallaselt, sama erakonna kunagiselt peasekretärilt Heiki Kranichilt ning samuti Reformierakonda kuuluvatelt Margus Hansonilt ja Jaanus Tamkivilt.