Pulver: kaitsmisel läbikukkumine ei tähenda halba juhendajat

«Meil puudub eelkaitsmiste süsteem, seetõttu ainus filter on juhendaja, kelle otsustada on, kas töö vastab minimaalsetele nõuetele. Juhendajad on mõni kord keeldunud alla kirjutamast, siis kaitstakse hiljem, kui töö on täiendatud,» kirjeldas Pulver.

«Selline ideestik saab elus olla seetõttu, et hinde saab üliõpilane, mitte juhendaja. Teiste sõnadega - kaitsmise tulemus ei tähenda seda, et juhendaja on halb,» lisas ta.

Põhjuseid, miks ikkagi vahel juhtub seda, et juhendaja allkirja saab töö, mis kaitsmisel läbi kukub, on Pulveri sõnul mitu. «Võib olla variant, kus on valitud kas teema või analüüsi meetod, mis ei sobi. Juhendaja mingitel põhjustel on jätnud ütlemata, et ta ei valda seda. Siis on läbikukkumine, aga ei saa öelda, et süüdi on juhendaja.» Pulver seletas, et enamasti tulevad üliõpilased selgelt sõnastatud probleemiga, mida nad tahavad uurida, kuid alati pole projektist näha, kas ta seda teemat ka valdab ja mismoodi kavatseb analüüsida.

«Ma oleksin ettevaatlik süü kategooria kasutamisega. Tööd kaitseb tudeng ja isegi kui juhendaja kirjutaks ise töö valmis ja see oleks hea, aga kui kaitsmisel ilmneb, et töö autor ei saa ise üldse aru, mida ta on teinud, siis pole midagi parata. See tähendab, et juhendaja võib teemat vallata, aga üliõpilane mitte,» põhjendas Pulver.

Pulveri sõnul saab õppetool ka tagasisidet juhendaja kvaliteedi kohta. «Oleme teadlikud, millised juhendajad on suutlikumad ja millised vähem. Ma oletan, et üliõpilased ise ka vahetava seda infot. Seetõttu ka juhendamisteemade kinnitamisel oleme teadlikud, et võib-olla mõni teema sellele juhendajale ei sobi ja me saame ennetada sellist läbikukkumist,» viitas Pulver, et vahel soovitatakse tudengile teist juhendajat.

Oluline on kompetents

Pulver lisas, et ehkki bakalaureusetööde puhul peetakse korrektset vormistust oluliseks, ei ole see kunagi põhjuseks töö läbikukkumisel. «Komavead ja vormistusvead võtavad hinde maha, aga peamine on ikkagi kompetents - teadmine, mis on stuudiumi jooksul omandatud, probleemipüstitus, vastava kirjanduse otsimine jne.»

Küsimus, kas viimasel ajal on bakalaureusetööde tase nõrgemaks läinud, on Pulveri sõnul filosoofiline. «Mulle tundub, et sõltumata ajastust on väga kõrge andekusega inimeste arv enam-vähem ühesugune ja ka vastupidi. Ei tahaks küll öelda, et eelmised põlvkonnad olid targad ja nüüd on kõik lolliks läinud.»

«Eestis kehtib Bologna süsteem 3+2, seega on aastaid tagasi 4+2 süsteemis tehtud bakalaureusetöö praegu viidav magistritööks, praegune bakalaureusetöö on midagi seminaritöö taolist. Kas ta nüüd on liiga vähe või palju, see sõltub, mida me kõrgharidusest tahame. Bologna süsteemis on see bakalaureuseks piisav,» selgitas Pulver.