Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/03/2868288t1h3a27.jpg)
Viimasel seitsmel aastal on Venemaa suhted läänega aina halvenenud. Selle taga seisab terve rida tegureid: Venemaa 2007. aastal esitatud nõue suuremale osale Arktika merepõhjast, kriitika USA sõjaliste sekkumiste pihta, 2008. aasta sõda Gruusiaga ja sealsete Venemaa toel lahku löönud riikide tunnustamine, Süüria valitsuse jätkuv toetamine, sõjaline ekspansioon, kavad kehtestada oma sõjaline kohalolek Ladina-Ameerikas ning mõistagi äsjane Krimmi hõivamine.
Lääs on omalt poolt viimastel aastatel vihastanud Venemaad kavatsustega paigutada Ida-Euroopasse raketitõrjesüsteemi komponente, laiendada NATOt edasi ida poole, Liibüa valitsuse kukutamisega ning Ukraina venevastase opositsiooni aktiivse toetamisega, mis tõi möödunud kuul kaasa parlamentaarse riigipöörde, millega kukutati Vene-meelne Ukraina president.