/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2014/01/31/2788852t1h225c.jpg)
Kultuuriministeerium on pumbanud aastaid raha infosüsteemi, mida kasutab vähem raamatukogusid kui erafirma loodud RIKSi, mis pakub sama teenust.
Raamatukogud lahkuvad valitsuse toetatud e-keskkonnast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümne aasta jooksul on kultuuriministeerium URRAMi arendustöödesse panustanud üle 202 500 euro. Lisaks on arendustöid toetatud ka Euroopa Liidu rahadest ligi 45 000 euroga. Paljud raamatukogud ei ole aga süsteemiga rahul ja eelistavad minna üle programmile, mille on oma rahadega üles ehitanud kaks meest. Kuna riik on siiani vaid URRAMit toetanud, on RIKSi juhataja Aivar Jürise sõnul nende toimetulek olnud küllaltki piiri peal. «Rikkuses me ei suple.»
Mõlemad süsteemid maksavad raamatukogudele umbes sama palju. URRAM läheb rahvaraamatukogule maksma 20 eurot, RIKS veidi alla kümne. Maakonna keskraamatukogu peaks URRAMile maksma 50 eurot hoolduse ja litsentsilepingu eest, RIKSile aga rohkem sõltuvalt töökohtade arvust. Ent kuna RIKSi puhul tuleb keskmine hind alla kümne euro, siis maakonna kogukulu on RIKSi puhul väiksem.
«Poolenisti olime sunnitud teise tarkvara peale minema,» põhjendab Uuemõisa Raamatukogu juhataja Eva Reede. Tema raamatukogu oli üks 25st, mis läks eelmisel aastal kultuuriministeeriumi toetatud URRAMilt üle RIKSi kasutajaks.
Praegu on URRAMi nimekirjas 362 raamatukogu. Kahemehefirmal RIKS on 414.
«See ei olnud töökindel. Vigu tuli sisse,» põhjendab Reede. «Nii palju kui me testversiooni pealt nägime, saime aru, et sellest asja ei saa. Oleme kuulnud, et osad raamatukogud on hädas.»
Rapla Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Katrin Niklus plaanib samuti URRAMilt erafirma juurde üle minna. «URRAMil on palju vigu. Näiteks kui lugeja reserveerib endale teaviku, siis ta ei näe, mitmes ta selle teaviku taga järjekorras on. Kui ta näeks, et on 43s, siis ta ei hakkaks ennast järjekorda panemagi. See tarkvara ei ole lugejasõbralik.»
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on olnud URRAMi kasutaja selle loomisest alates ja sellega rahul. Direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg on ka URRAMi kasutajate töörühma juht. «Me oleme selle programmiga harjunud ja oleme saanud selle arendamises kaasa rääkida.»
Samas kurdab Haapsalu Kutsehariduskeskuse raamatukogu juhataja Mia Rakaselg just kliendituoe üle. «URRAMis see ei toiminud. Kõik oli tegemata ja tehti ettepanekuid, aga midagi ei muutunud.»
Ega kõikidele raamatukogudele muidugi meelejärgi olla saagi. Urrami süsteemi loonud Urania esindaja ütleb, et küsimus ei ole vigades, vaid selles, et nad vahetasid tarkvara, mille peal programm töötab. «Iga uue programmi kasutusele võtmisel tekivad uued nõuded andmetele, mis ei pruugi vanas tarkvaras toimida. Lahendus, mis meeldib ühele, ei pruugi meeldida teisele.» Tema sõnul on suuremaks probleemiks hoopis see, kui erinevade raamatukogud erinevaid süsteeme kasutavad, sest sellisel juhul peavad lugejad samu tegevusi mitmes kohas tegema.
Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm on kindel, et senine riigipoolne panus asja ette läinud, sest iga raamatukogusüsteeme pakkuv erafirma saab osaleda riigihangetel. «Seega ei saa välistada, et kaks süsteemi näiteks ühinevad või loobutakse ühest ja minnakse üle teisele süsteemile.»
Eestis on kasutusel kolm erinevat raamatukogusüsteemi: peale RIKSi ja URRAMi ka e-kataloog ESTER, kuhu kuuluvad suurimad raamatukogud nagu näiteks Tallinna ja Tartu Ülikoolide ning Eesti Rahvusraamatukogu.