Vanalinnapäevad rõõmustasid lapsi

Eile veidi enne kella ühtteist oli Tornide väljakul veel vaikne. Meeleolu oli nii rahulik, et isegi pargiteedel patseeriv politseinik leidis aega kummardamiseks ja lille nuusutamiseks.

Siis hakkasid mürtsuma aafrika trummid – eilne esimene esineja, afrotantsu töötoa juhendaja Jattamaria Rauhaluoto kutsus aafrika tantse õppima.

Rütmid muutusid üha kiiremaks, publikut aina kogunes ning kogu vanalinn täitus inimestega.

Festivali Tallinn Treff raames üles astuvad tänavanäitlejad pakkusid jalutajaile kuhjaga elamusi. Raske on kirjeldada õnnetunnet väikese tüdruku näol, kelle käele maandus Ungari nukunäitleja Lenart Andrasi juhitav pisike õhubaleriin. Või õhinat, millega lapsed elasid kaasa Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite etendatud «Tosinale loomaloole».

Loomaetendus tuli vahepeal katkestada, sest täpselt kolmveerand kaksteist hakkasid korraga helisema kõikide vanalinna kirikute kellad.

Mööda Laia tänavat patseeris iseäranis silmatorkav näitlejatepaar Siiami psühhiaatrid, kes peatasid vastutulijaid ja pakkusid neile hulluksajavaid pille.

Ettearvatult populaarne oli vanalinna lasteala, mille peatelk oli pidevalt rahvast täis. Etendati lastenäidendit «Naeris»: «Lapsed, kas pulgakomm kasvab peenras? Eei!»

 Et pühapäev oli välja kuulutatud kirikupäevana, said huvilised tutvuda paljude vanalinna kirikutega, kuhu muidu ei satukski. Üks põnevamaid on maalilisel Laboratooriumi tänaval asuv Ukraina kreeka-katoliku kirik, mille vanem Anatoli Litjuk korraldas huvilistele põnevaid ekskursioone. Kas teadsite, et kiriku keldris säilitatakse ukraina traditsiooniliste mänguasjade ja lihavõttemunade kollektsioone ja kirikul on oma soovipostkast, kuhu Issandale adresseeritud palveid saab panna?

Harju tänava haljasalal peeti vaba õhu malesimultaani. Kahekümnel laual võtsid soovijailt mõõtu seitsmekordne Eesti meister Kaido Külaots ja noor andekas maletaja Mark Lapidus.

Kell kaks algas Toompeal oluline sündmus: esimest korda avati Toomkiriku vaateplatvorm, kuhu pääsemiseks tuleb üles ronida 28 meetri kõrgusest tornist. «Suur töö on ära tehtud,» tunnustas ajaloolane Juhan Kilumets. Huvilisi oli palju, kuid torni pääses vaid 15 inimest korraga.

Kirikupäeva üks tipphetki oli piibli läbilugemise algustseremoonia. «Eelmine niisugune lugemine oli 2003. aastal. Et tänavune aasta on kuulutatud lugemisaastaks, otsustasime seda korrata,» nentis Oleviste koguduse pastor Tõnis Roosimaa.

Piiblit loetakse kuni 12. juunini ja selles osalevad lisaks kirikutegelastele ka näitlejad, poliitikud ja linnakodanikud.

Pühavaimu kiriku diakon Eha Kraft seisis aga üsna tühjas töötoas. «Tegime vähe reklaami,» tõdes ta. Töötoa idee «Kirjad tulevikku» on iseenesest ju suurepärane. «Balthasar Russowile mõeldes otsustasime, et võiks pakkuda inimestele võimaluse kirjutada kiri, mida võiksid lugeda nende lapselapselapsed. Paneme kirjad kiriku seifi hoiule. Et kirjutajaid oli vähe, kordame seda tuleval aastal.»

Ehk oli põhjus hoopis selles, et vanalinnapäevade kava on liiga üle kuhjatud? Kümned põnevad sündmused toimusid ju ühel ajal.

Miks on korraldajatel tarvis uhkustada ürituste astronoomilise arvuga, kui Tallinna vanalinna ja vanalinnapäevade fännid on nagu orienteerujad, kes muuseumides, parkides, teatrites ja töötubades peetavates ainulaadsetel üritustel vaid loetud minutid viibida saavad?