/nginx/o/2014/03/14/2892452t1h31c7.jpg)
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Edward Kess, üks tänase e-etteütluse teksti koostajatest tõi ETV saates «Ringvaade» välja noorte keeleoskuse probleemsemad kohad.
Emakeeleõpetaja: kiiresti kirjutamisega kaovad lausetest komad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tendentsid on, et keel muutub kogu aeg lihtsamaks, reeglid lähevad lõdvemaks, aga samas tuleb uusi sõnu juurde, mis annavad mahlasust keelele,» rääkis Kess.
Eelmise aasta abiturientide lõpukirjandite näitel tõi õpetaja välja, et kõige rohkem valmistavad noortele raskusi sõnad «efektne», «konstateerima», «potentsiaalne».
«Ja võib-olla põimlause kirjavahemärgid, sest kiiresti kirjutades jäävad komad ära,» tõi Kess välja teise komistuskoha.
Vikerraadio «Keelesäutsus» selgitas Kess samuti mõnede enim küsimusi tekitavate sõnade õigekirja põhimõtteid.
Näiteks sõna «potentsiaalne». «Loomulikult võiksime mõelda, et millisest sõnast see tuleneb. See tuleb ju sõnast «potents» ehk «võime» ja sõna ise tähendab «võimalik»,» seletas Kess.
Uuematest sõnadest on eesti keeles kirjutamine vabaks antud näiteks sõnal «võib-olla». Seda võib nüüd kirjutada ka kokku, samuti nagu «kasvõi».
«Küll aga me ei tohi unustada, et väljend «kogu aeg» näitab aja hulka ning see tuleb alati lahku kirjutada,» sõnas Kess, et seda ei tohi ajada segi sõnadega nagu «tööaeg», «mänguaeg» või «uneaeg», kus tegu on juba ajaliigiga.
Kess meenutas ka, et ajaloosündmused võib nüüd kirjutada väikese tähega, kui seal pole sees kohanime. Näiteks tõi ta «suur Prantsuse revolutsioon», «Eesti vabadussõda» ja «teine maailmasõda».