Õiguskomisjon asub taas arutama allikakaitse eelnõu

Õiguskomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv esimees Ken-Marti Vaher ütles BNS-ile, et komisjon arutab esmaspäeval eelnõu võlaõigust puudutavat osa. Istungil osaleb tema sõnul ka justiitsminister Rein Lang, kes tutvustab oma vastuargumente Tartu ülikooli eraõiguse õppetooli ja riigikohtu kriitikale.

Riigikogu täiskogus oli eelnõu viimati arutlusel 7. aprillil, mil see läbis esimese lugemise. Ainsana esitasid eelnõule muudatusettepaneku reformierakondlane Igor Gräzin ja Keskerakonda kuuluv Aivar Riisalu, kelle hinnangul peaks kohtuniku otsusega allikakaitset murda saama lisaks esimese astme kuritegudele ka lekitamiskuritegude puhul.

Algselt nägi valitsuse esitatud eelnõu samuti ette, et allikakaitse ei kehti kindlate teise astme kuritegude puhul, nagu kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoimise kohustuse rikkumine, delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, sealhulgas ettevaatamatusest, kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine ning saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Õiguskomisjoni töörühma ettepanekul jäeti vastavad paragrahvid aga eelnõust enne esimest lugemist välja.

Lang ütles eelnõu esimesel lugemisel, et muudetud kujul parlamendi ette jõudnud eelnõu eesmärk on tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus kõigile inimestele, kes töötlevad ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni.

«Sellistena tuleb käsitada mitte üksnes traditsiooniliste ajalehtede-ajakirjade väljaandjaid või töötajaid, vaid ka kogu seda sfääri, mida nimetatakse online-meediaks kõigi oma portaalide, kõigile avatud blogide ja keskkondadega,» lausus ta ja rõhutas, et ajakirjanike õigustega peab kaasnema ka vastutus. «Ka allikal peab olema seadusest tulenev õigus oodata, et see, kellele ta üllastel eesmärkidel on teavet andnud, tema andmeid nii-öelda turule ei too.»

Eelnõu näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.

Rääkides eelnõust välja jäänud niinimetatud lekitamisparagrahvidest, ütles Lang, et nende kuritegude puhul on süüdlaste väljaselgitamine ja süüdimõistmine justiitsministeeriumi arvates seotud sedavõrd suure avaliku huviga, et kohtunikule tuleks siiski ka nende menetlemisel anda võimalus kaaluda allikakaitse murdmist.

«Seadusandja peab mõistma, et delikaatsete isikuandmete tahtliku loata avaldamise või riigisaladuse, milliste hulka kuulub ka kriminaalasjades jälitustoimingutega saadud teave, lekitamise puhul on nende juhtumite uurimine enamasti üldse võimatu ilma tunnistajate ütlusteta. Välistades seadusega nende ütluste saamise, mööndakse ka seda, et kõikvõimalikud lekitajad, kelle näol on enamasti tegemist ebaausate riigiametnikega, jäävad tuvastamata ja ka karistamata,» ütles ta riigikogus.