:format(webp)/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
/nginx/o/2014/03/11/2887906t1h6849.jpg)
Akadeemiku ja riigikogu liikme Peeter Tulviste sõnul on virisemine väikestes kogustes mõnikord kasulik aga suurtes annustes, eriti kui viriseb suur osa rahvast, siis on see ohtlik.
Tulviste: väikestes annustes on virisemine mõnikord kasulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tahaksin meelde tuletada, et kui loete ilukirjandust ja ajakirjandust 1920ndatest ja 1930ndatest aastatest, siis on seal virisemist lõpmata palju. Just riigi kallal virisemist. Teame ka seda, et 1940. aastal tuli järsku välja, et kõige suuremad virisejad olid kinni makstud organisatsiooni poolt, mille venekeelne lühendatud nimetus oli MOPR. Siis polnud neil inimestel enam põhjust oma seotust varjata ja üksiti oli kõigile selge, miks nad nii usinasti olid virisenud,» ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tulviste Postimehele.
Tulviste sõnul ei arva ta, et praegu oleks selliseid inimesi hirmus palju, aga me oleksime naiivsed kui arvaksime, et seda võimalust ei kasuta praegu ära need riigid, mis pole meie suhtes kõige sõbralikumad.
Postimehe tänavuse arvamusliidrite lõuna teema oli «Miks me viriseme?».