Šokeeritud klient: ilusalong oli must ja räpane!

«Läksin Tallinna kesklinnas asuvasse ilusalongi ja pilt, mis avanes oli kohutav! Pediküürituba oli lihtsalt räpane, maha laotatud käterätikul kasutamisjäljed. Palusin, et kosmeetik võtaks uue rätiku, mida ta ohkides ja puhkides ka tegi. Seejärel aga asus ta pediküüri tegema kinnaste ja maskita,» jutustas klient, kes portaalilt anonüümsust soovis. «Palusin tal hügieeninõudeid arvestades kummikindad kätte panna, mis peale hakkas kosmeetik protestima, et nii et saa ta korralikult tööd teha ja piisab ka desinfitseerimisvahendist. Jäin oma nõudmistele kindlaks, aga kuna hügieen salongis lonkas, siis mure tervise pärast püsib. Kasutasin koju jõudes kohe kõiki täiendavad küüneseent ennetavaid vahendeid, aga olen enda peale tänaseni vihane, et ei tõusnud seda räpasust nähes püsti ega kõndinud minema.»

Kommenteerib Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova:

Hügieeninõuded kliendi teenindamisele on sätestatud sotsiaalministri määruses «Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele». Peamisteks nõueteks, mille üle amet ka järelevalvet teeb on seaduses ära toodud. Nii näiteks tuleb teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (käterätikud, salvrätikud, linad) vahetada alati pärast iga klienti ja kliendi teenindamine peab toimuma puhta ning nõuetekohaselt töödeldud instrumendiga. Pediküüri tegemise käigus kasutatavat jalavanni tuleb pesta harjaga ja pesemisvahendiga kuuma voolava vee all ning desinfitseerida pärast iga klienti või kasutada ühekordselt kasutatavat katet ja tööpinnad peavad olema puhtad ning vajadusel desinfitseeritud.

Pediküüri tegemisel tuleb järgida hügieeninõudeid, kuna seal on suur oht nakatuda seenhaigustesse. Seenhaigusi põhjustavad sagedamini pärmseened ja dermatofüüdid, mis kahjustavad inimese nahka, limaskesta ja küüsi ja mille eosed püsivad kaua saastatud pindadel ja töötlemata instrumentidel.

Pediküüri tegemise käigus kasutatakse erinevad teravvahendid nagu käärid, tangid jms, millega kaasneb teenindatava naha ja limaskestade vigastuste oht. Juhul, kui kliendi veres on verenakkusi põhjustavaid haigustekitajaid (HIV-nakkus või B, C, D- viirushepatiit), võivad nad naha vigastuse korral üle kanduda ja nakatada järgmist  kliendi. Õnneks nakatumise riski tõenäosus on üsna väike.

Suurem osa iluteenuseosutajatest siiski täidab hügieeninõuded, kuid on teenuseosutajaid, kes ei ole hügieeninõuete osas hoolikad. Terviseameti järelevalveinspektorid kontrollivad ilu- ja isikuteenust osutavaid ettevõtteid keskmiselt sagedusega kord kolme aasta jooksul. Aastas kontrollitakse Harjumaa piires umbes 150 ettevõtet. Enim tuvastatud puudusteks on tervisetõendite ja esmaabivahendite puudumine ettevõttes. Lisaks kontrollime ettevõtteid klientidelt laekunud kaebuste alusel.

Ebameeldivate olukordade vältimiseks ja tagantjärele tarkuse vastu aitab kliendi suurem teadlikkus. Kui kliendil on kahtlus kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamise osas, võib ta alati teenuse osutamisest keelduda ja valida endale teise teenuseosutaja.