Raportöör Eestile: IT-agentuur eeldab Vene mõju minimeerimist

Milline on europarlamendi roll IT-agentuuri asukoha valimisel?

Europarlament tavaliselt ei seo end asukoha valimisega, sest traditsiooniliselt on see otsus liikmesriikide teha. Aga kaasotsustajatena saame muidugi seada teatud tingimusi ja sellega asukoha valikut mõjutada. Meie paneme rohkem paika, kuidas see välja näeb, mida see teeb, kui suur on selle eelarve jms.

Kas selle agentuuri loomisel on veel olulisi küsimusi, mis pole otsustatud?

On juba üsna selgelt paigas, mida agentuur tegema hakkab. Sellest saab üks sisejulgeoleku valdkonna olulisemaid agentuure, sest see haldab selle valdkonna kõige tundlikumaid andmebaase. Agentuuri tuuakse

Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem ja Eurodac (andmebaas, kus on salvestatud asüülitaotlejate sõrmejäljed – toim).

Komisjoni ja liikmesriikide mõte on ka see, et selle agentuuri alla luuakse kõik ülejäänud sisejulgeoleku valdkonna infosüsteemid. Näiteks kui tehakse otsus luua Euroopast sisenemise ja väljumise infosüsteem või mõni muu infosüsteem, siis hakkab agentuur neid haldama.

Vaid Schengeni infosüsteemis on meil minimaalselt 50 miljonit ühikut andmeid. See on väga vastutusrikas töö.

Mida Eesti ametnikega arutate?

Käisin vaatamas NATO küberkaitsekeskust, mis jättis väga hea mulje, sest Eesti suutis 2007. aasta küberrünnakud muuta väärtuseks ja sellest õppides luua turvasüsteeme. Rääkisin valitsuse ja riigikogu esindajatega ning need kohtumised näitasid mulle, kui suur ühendatud ja erakondadeülene huvi on Eestis selle agentuuri siia toomisel.

Kõik poliitilised jõud toetavad agentuuri siiatoomist. Kogu riik on selle idee taga. See on positiivne, seda ei näe just tihti.

Millised on Eesti plussid agentuuri taotlemisel?

Esiteks on Eesti plussiks omandatud kogemused, mida teha, kui asjad lähevad valesti. Te muutsite küberrünnakud oma plussiks ja tugevdasite oma küberkaitset.

Euroopa Liidus pole ka teist riiki, millel oleks nii palju kogemusi infotehnoloogia kasutamisel avalikus sektoris. 27 liikmesriigi seas pole teist riiki, kus kasutatakse nii tihedalt infotehnoloogiat alates parkimispileti ostmisest kuni valimistel hääletamiseni. See kogemus on suur väärtus.

Millised on Eesti nõrgad küljed?

Eesti kogemused küberrünnakutega võivad ka tekitada küsimuse, kui haavatav Eesti on. Arutada tuleb ka idanaabri küsimust. See andmebaas sisaldab tundlikke andmeid ja sõltuvalt suhetest Venemaaga ja Venemaa lähedust arvestades tuleb tagada andmete füüsiline julgeolek.

Aga ma ei ütleks, et see on selge nõrkus. Prantsusmaa on vana liikmesriik ja tõenäoliselt on neil piisavalt euroopalikku vaimu mõistmaks, et Euroopa toimib vaid siis, kui me hõlmame kõiki liikmesriike.

Alexander Alvaro (35)

•    Sündinud 26. mail 1975 Saksamaal Bonn-Bad Godesbergis.

•    Õppinud õigusteadust Bremeni, Mannheimi, Lausanne’i ning Düsseldorfi ülikoolis.

•    Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni liige alates 2004. aastast.

•    Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni aseesimees, IT-agentuuri variraportöör ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige.

Allikas: PM