Ministeerium: väljaviskamine pole popiravim

Järgmisel nädalal riigikogus heakskiidetava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohaselt ei saa põhikooliõpilast koolist välja arvata, kuigi ta puudub mõjuva põhjuseta tundidest.

Maaomavalitsuste liidu haridusnõunik Taimi Saarma juhtis tähelepanu, et seda ei saa teha isegi siis, kui noort ei saa puudumiste tõttu või muul põhjusel aastate kaupa üle viia järgmisse klassi või ta ohustab oma käitumisega koolis teiste turvalisust või rikub korduvalt kooli kodukorda.

Haridusministeeriumi pressijuhi Tarmu Kurmi sõnul on tegu senise ministri määruse seadusesse sissekirjutamisega ehk senises korras suurt muutust ei tule.

«Koolikohustus tähendab lapse kohustust koolis käia ja omavalitsuse kohustust talle selleks võimalused luua,» rääkis Kurm Postimees.ee'le.

Tema sõnul ei saa koolikohustuslikku õpilast lihtsalt tänavale heita.

«Loomulikult võib õpilase teise kooli üle viia, kuid koolikohustuse eiramise ravimiks ei saa pidada koolist välja viskamist. Pole ju olemas sellist «imekohta», kuhu justkui peaks siis koondama «tülikad» koolikohustuslikud lapsed.»

Kui turvalisuse ohustamine on tõesti tõsine probleem, tuleb Kurmi väitel pöörduda politseisse ja sealt edasi alaealiste komisjoni või kohtusse, kes võib õpilase suunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.

Koolikohustus kestab 17. eluaastani ja kui õpilane, kes on 17 või vanem, endiselt eirab kooli kodukorda, on ta võimalik ka välja arvata.

Kurmi sõnul ei muuda lapse iga hinnaga põhikoolis hoidmise nõue mõttetuks ka sel nädalal meedias palju kõneainet pakkunud uut skeemi popitajate ohjeldamiseks, mis võimaldab teha lapsevanamale kuni 12 000-kroonist rahatrahvi.

«Meetmeid see ei narri, sest koolist väljaheitmine raskendab oluliselt igasuguste meetmete rakendamist probleemsele õpilasele.»

Ta meenutas, et lapse võib endiselt istuma jätta – ja seda ka vanema nõusolekuta –, kui ta õpitulemused on halvad: õpilasele on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk».