Online-väitlus: matemaatika riigieksam olgu vabatahtlik

ÕPILASESINDUSTE LIIT
Matemaatika riigieksam olgu vabatahtlik

Riigieksamitel on mitmeid rolle ja sellega on seotud paljud müüdid koolist, õpilaste edust ja ebaedust ning kooli kvaliteedist.

Õpilasesinduste liidu jaoks on riigieksamid aga eestkätt oluline katsumuse ja tagasiside saamise võimalus.

Seega peaksid eksamid olema selgelt seotud õpilastele seatud ootustega, mis väljenduvad riiklikus õppekavas määratletud õpiväljundites ehk teadmistes, oskustes ja hoiakutes, mida õpilane peaks omandama.

Uus õppekava rõhutab aga õppetöö sidusust, mis peaks väljenduma erinevates ainetes ühiste läbivate teemadega, mis vähendaksid tänases koolis valitsevat ainetevahelist konkurentsi ja killustatust.

Seega ei tohi uue õppekava vaimus olla kohustuslikku ühel ainel põhinevat eksamit ning selline aineeksam peaks olema vabatahtlik valik.

Samuti on matemaatika eksami pooldajad rõhutanud, et matemaatikaalaseid oskusi on vaja tugevdada, et ülikoolid saaksid paremaid tudengeid loodus-, täppis- ja tehnikateaduste erialadele.

Matemaatikaeksami kohustuslikuks muutmine aga seda ei taga, sest õpihimu ei ole võimalik sunduslikult tekitada.

Õpilaste küpsust aitavad hinnata komplekseksamid - eksamid, milles on omavahel ülesannetena seotud erinevad ained ja mis on omamoodi analoog päriselule, kus meil läheb vaja just nimelt erinevate ainete omavahelise sidumise ja nende rakendamise oskust.

Seega oleme seisukohal, et kohustusliku matemaatika eksami asemel peaks olema loodusainete komplekseksam.

TÕNIS LUKAS
Matemaatika riigieksam olgu kohustuslik

Mõne aine või ainevaldkonna rõhutamine ja eraldi tähtsustamine kõigi õppijate jaoks õppekavas ja eksamina saab (tohib) teenida reeglina kaht liiki huve: õppijate mitmekülgne areng oma eluga edukalt toime tulemiseks ning ühiskonna huvi.

Kavandatud riigieksamite komplekti puhul on need huvid koos rahuldatud: füüsikute ja lüürikute vahel ei pea olema ületamatut vastuolu, sest emakeeles ja võõrkeeles mõtlemise oskuse kõrval on ka matemaatiline mõtlemine samatähtis. Teadmistepõhist majandust ei saa ilma täppisteadusliku ettevalmistuseta üles ehitada.

Nii matemaatilist kui ka loodusteaduslikku pädevust tähtsustab ja tunnustab kogu Euroopa, mõlemat on peetud oluliseks, et tõsta nii iga inimese kui ka iga riigi ja kogu Euroopa konkurentsivõimet.

EL 2020 hariduseesmärkide seas, milleni jõudmist edaspidi mõõtma hakatakse, tuuakse eraldi välja ka matemaatiline kirjaoskus. Seda rõhutatakse teiste kõrval ka rahvusvahelises PISA uuringus.

Eesti soovib, et meie noored oleksid teistega võrdsed ja meie ühiskond suudaks teistega konkureerida. Siis pole tark teist jalga käia – vajalikud on needsamad pädevused, kuid peame nii üksikult kui ka riigina tublimad olema.

Järelikult on neid pädevusi mõistlik teadlikult arendada ja mõõta, et stimuleerida nii õpilasi õppima kui ka koole seda õpetust hästi korraldama.

Küsitud komplekseksam on täiesti olemas. Loodusteaduslikku kirjaoskust kavatseme lasta mõõta kooli oma komplekseksami raames, sest õpilased õpivad õppesuunast olenevalt eri loodusaineid ja eri mahus.

Seega võiks loodusteadusliku kirjaoskuse kontroll olla rohkem kooli ja õpilaste nägu, kui riigieksam olla saab.

Aga loodusainetega seotud küsimused peavad muude hulgas sellisesse küpsuseksamisse ära mahtuma – see on õppekavaga ette määratud.

Matemaatika riigieksamid järgivad riiklikku õppekava: kohustuslik matemaatika riigieksam on vaid kõigile kohustuslike kursuste põhjal, kuid et õpilastel on tulevikus võimalik valida kahe erineva mahuga õppeaine – nn kitsa ja laia matemaatika vahel -, siis on loomulik, et nad saavad vastavalt valida ka kahe riigieksami vahel.

Usun, et ka tulevikus käime teiste Euroopa riikidega oma õppekava ja eksamitega üsna sama jalga. Ühe erandiga, mida me kunagi ei muuda. See on eesti keele ja kultuuriga seotud eksam.