Skip to footer
Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa
Saada vihje

Pingete taga Krimmi pärast seisab pikk ja raske ajalugu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
David Keys

Krimmi poolsaar kuulus kunagi Venemaale ja selle elanikud kõnelevad valdavalt vene keelt, aga maa-ala kuulub praegu Ukrainale. Lisaks asub Krimmis üks Venemaa tähtsamaid mereväebaase, mis on suhetes Ukrainaga varemgi pingeid tekitanud. Samuti on aidanud pingekasvule kaasa see, et aastakümneid kodumaalt pagendatud krimmitatarlased, kes kunagi olid poolsaare enamusrahvas, nüüd aga üha suurenev vähemus, on viimase 23 aasta jooksul jõudsalt esiisade maale tagasi pöördunud.

Üldistatult võib Krimmi viimaste sajandite lugu pidada venelaste, ukrainlaste ja algselt mongolite vallutuste tagajärjel sinna jõudnud tatarlaste looks.

Kesk-Aasiast pärit turgi sugu tatarlased jõudsid rohkemaarvuliselt Krimmi 13. sajandil Tšingis-khaani mongoli suurte vallutusretkede kiiluvees. Algul moodustasid krimmitatarlased tillukese osa mongolite impeeriumist, kuid 15. sajandi keskel asutasid nad oma riigi, Krimmi khaaniriigi, millest sai hiljem Osmanite riigi suure autonoomiaga vasall ja keskaegse valgete orjadega kauplemise põhikeskus. 1440. aastatest 18. sajandi alguseni hankis Krimmi khaaniriik tänapäeva Ukrainast ja Lõuna-Venemaalt ligemale miljon orja, kes müüdi türklastele ja araablastele kogu Lähis-Idas.

Kommentaarid
Tagasi üles