/nginx/o/2010/06/02/379117t1h6b47.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe ja endise haridusministri Peeter Kreitzbergi sõnul on tõsine probleem kodulähedase kooli määratlemisega ning koolivõrgu temaatikat tuleks vaadata seepärast koos kohaliku omavalitususe reformiga.
Kreitzberg: kui kaugel asuv kool on kodulähedane kool?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreitzberg rääkis täna riigikogu ees, et praegu peavad omavalitsused tagama põhihariduse omandamise võimaluse koolikohustuslikele lastele. «Mida see tegelikult tähendab? Kas see tähendab seda, et oma territooriumil peab olema kool?» küsis Kreitzberg ning leidis, et ilmselt seda see siiski ei tähenda.
Ta märkis, et hariduse võib lapsele osta teise omavalitsuse koolist. «Aga mida tähendab kodulähedane kool? Näiteks kui naaberomavalitsustes on koolid täis, ei ole võimalik osta sealt sellele lapsele haridust. Kui kaugele peaksime selle lapse siis saatma, et ütelda, et omavalitsus on selle kohustuse täitnud? Minu meelest on siin küll küsimus lahtine. Sellega seoses peaks kogu seda koolivõrgu temaatikat ikkagi vaatama koos kohaliku omavalitsuse reformi temaatikaga,» rääkis Kreitzberg.
Kreitzberg ütles, et on sügavalt veendunud, et mida kiiremini saabub see aeg, kus koolivõrk jääb maakonnatasandi reguleerida, seda kiiremini ja täiesti ise korrastub ka koolivõrk ning seda kiiremini tekib väga kvaliteetseid, gümnaasiumiharidust andvaid õppeasutusi ja tugevaid põhikoole. «See, et me oleme praegu oma omavalitsussüsteemiga pannud omavalitsused iga hinna eest võistlema kooli olemasolu eest, ma arvan, see on väga halb variant.»
Täna läbis riigikogus teise lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Parlament saatis juba poolteist aastat riigikogus küpsenud eelnõu järgmiseks kolmapäevaks lõpphääletusele, kusjuures nii opositsioon kui koalitsioon on andnud märku, et ei kavatse eelnõu vastuvõtmist takistada.