Toots: rahvas tunneb, et neid ei kuulata

«Ma tahaks kuulda, et president räägiks läbirääkimise oskusest kui poliitilise kultuuri väärtusest,» ütles ta. Toots selgitas, et peab seda teemat praegu eriti päevakajaliseks Ukraina sündmuste tõttu, kus läbirääkimisoskus puudub täielikult, teisalt aga Eesti-Vene piirilepingu allakirjutamise tõttu, mida võib pidada väga oluliseks poliitiliseks verstapostiks. «Nii et meil ikkagi on seda oskust läbi rääkida, kui me kõvasti pingutame ja ma pean seda poliitikas väga suureks väärtuseks,» ütles ta.

«Ma arvan, et oskus läbi rääkida tõusetub ka sisepoliitiliselt väga teravalt,» jätkas Toots. «Ühest küljest praktilise poole pealt seisab Eesti tõenäoliselt varsti silmitsi vajadusega saada ametisse uus valitsus ilma valimisteta. Selles meil väga palju kogemust veel ei ole, aga ma arvan, et see on hea proovikivi – kui demokraatlikult ja tõhusalt suudame ühe valitsuse asendada teisega.»

Politoloog tõi välja, et viimased päevad on toonud mitu rahvaalgatuslikku manifesti, mis on tõenäoliselt ajendatud inimeste sügavast murest. «Oma rahvaga meie poliitikud väga läbi rääkida ei oska. Rahvas räägib, aga neil on tunne, et neid ei kuulata,» ütles Toots. «Nad võivad välja öelda kõike – meil ei panda inimesi türmi ja neid ei piinata, kui nad oma mõtteid välja ütlevad, aga see ei vii ka kuhugi.»

«Ma arvan, et tegelikult selle ühe idee ja väärtuse üle, mis on läbirääkimised, võikski kogu kõne keerelda,» arvas Toots. Lisaks võiks president oma kõnes tema hinnangul puudutada ka Eesti majanduse vähikäiku, kuid mis võtmes seda teha võiks, politoloog öelda ei osanud.