/nginx/o/2013/12/05/2668342t1hf960.jpg)
Justiitsminister Hanno Pevkur tõdes täna riigikogus kriminaalpoliitika suundadest ülevaadet andes, et erikoolide temaatika tuleb tõsiselt käsile võtta ning koole muuta niiviisi, et muutuks suhtumine erikooli kui karistusasutusse ning selle õpilastesse kui kurjategijatesse.
Pevkur kinnitas, et Tapal toimunu tõttu on erikoolide temaatika taas päevavalgele tõusnud. «2008. aastal lugesime uudiseid Puiatu erikoolis valitsenud vägivallast, 2009. aastal toimus seal midagi samasugust nagu hiljuti Tapal ning sama aasta septembris oli Puiatu kool juba suletud,» meenutas minister.
«Tapa erikooli ei saa sulgeda, kuid kindlasti saab teha süsteemi niinimetatud taaskäivituse. Erikoolis viibivaid, enamjaolt ebasoodsatest kasvutingimustest pärit lapsi, ei tohi käsitleda kui kurjategijaid ning neid koole kui karistusasutusi, kus töötajad täidavad vangivalvuri ülesandeid,» rõhutas Pevkur.
Pevkur märkis, et erikool peab muutuma rohkem rehabilitatsiooniasutuseks ning selleks ei piisa ainult headest spetsialistidest. «Ilmselt peab esimese hooga panustama koolide renoveerimisse, sest praegune aegunud arhitektuurne lahendus soosib vägivalda ja loomulikult ka korratusi. Erikoolide renoveerimise tähtaegu on edasi lükatud mitte kuude, vaid aastate kaupa kahjuks, kuid loodan, et haridus- ja teadusministeeriumi sõnad hiljuti peavad vett ning juba lähiajal avatakse uue näoga koolid,» rääkis ta.
Langi tulutu võitlus
Riigikogu liige Rein Lang (Reformierakond) kiitis Pevkurit erikoolide temaatika puudutamise eest. «Ma ise olin sunnitud sellega kuus aastat tegelema ja see tegelemine seisnes haridusministeeriumi pidevas veenmises, et nad midagi ette võtaksid. Tõsi, tulemuseks oli ainult Tartust saadud parkimistrahv,» viskas Lang kivi haridusministeeriumi kapsaaeda ning palus Pevkuril hajutada kahtlust, et siiani pole erikoolid nende prioriteet.
Pevkur uskus, et Tapa erikooli viimane juhtum on tõesti tõstnud erikoolide temaatika ka haridusministeeriumi fookusesse ning põhjendas seda minister Jaak Aaviksoo rahvusringhäälingus välja öeldud lubadusega Tapa erikooli renoveerimise kohta.
«Me oleme vaieldamatult Tapa puhul jäänud liiga kaua selle mure otsa, et see füüsiline keskkond, mis seal on, ei kutsu grammi eestki noori ümberõppimisele ja ümberkasvamisele. Projekti pilte rahvusringhäälingus näidati, öeldi isegi kuupäevad välja, millal võiks saada uued majad valmis,» märkis Pevkur.
Järgmine etapp peaks tema hinnangul väljenduma uues alaealiste mõjutusvahendite seaduses ja uues lastekaitseseaduses. «Edasi on juba küsimus selles, kui palju õnnestub või saab seal tänase personaliga jätkata ja mida on vaja õppetöös reaalselt muuta selleks, et erikoolide olukord paraneks,» lisas minister.
Pevkur arutles, et erinevalt paljudest teistest riikidest on Eestis ülesanne riskilastega tegelda – kui perekond, tavakool ja omavalitsus enam hakkama ei saa – eelkõige erikoolidel ja alaealiste komisjonidel. «Samas on uue lastekaitseseaduse eelnõus tehtud ettepanek suurendada sotsiaalsüsteemi osatähtsust selliste laste abistamisel. Omavalitsuse ja lastekaitsesüsteemi kõrvale tekib riiklik lastekaitsesüsteem. Seega hakkab riik mõne aja pärast tegelema samade laste ja peredega paralleelselt nii haridus- kui sotsiaalsüsteemis. Kas selline lähenemine ennast õigustab, näitab aeg,» sõnas justiitsminister.
«Näiteks meie põhjanaabrite juures veavad erikoole sotsiaal- ja haridusministeerium koos. Minu hinnangul võiks kaaluda ka alaealiste komisjonide sidumist riikliku lastekaitsesüsteemiga, et tõesti süsteem oleks harmoniseeritud ja toimiv.»
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)