/nginx/o/2013/07/02/1869668t1h1d1c.jpg)
/nginx/o/2013/05/24/1778702t1hd0a0.jpg)
Tasuta ühistranspordi süsteemile mindi Tallinnas üle aasta ja ligi kaks kuud tagasi. Tänase seisuga on tehtud miljoneid Ühiskaardi valideerimisi ning kogutud tohutu hulk andmeid, kuid nende töötlemise ja analüüsimisega pole veel reaalselt tegeldud.
Linn on piletisüsteemiga kogunud kümneid miljoneid andmeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul alustatakse käesoleval aastal andmete töötlust. «Tallinna Tehnikaülikooliga on läbi arutatud lähteülesanne, milleks on möödunud aasta jooksul kogutud andmete analüüsimise vajadus,» rääkis Aas Postimehele.
«See on natuke suurem analüüs, ei ole päris nii lihtne, et vaadatakse üle. On olemas arvutiprogrammid, kuidas neid andmed hakata analüüsima. Plaani kohaselt on kavas need selle aasta jooksul läbi analüüsida. Alles siis saame tulemuste põhjal öelda, kas Tallinna liinivõrgus on tarvidust midagi muuta või mitte,» selgitas Aas.
Abilinnapea viitas viimasele Tallinnas läbiviidud rahuloluküsitlusele, mille järgi 90 protsenti pealinlastest on oma elukeskkonnaga pigem rahul. «Seega 10 protsenti on rahulolematud, siiski laias laastus ollakse tänase olukorraga rahul,» laiendas Aas rahulolu teema ka ühistransporti puudutavale.
Muudatusi ühistranspordi süsteemis on Aasa sõnul siiski vajaduse korral tehtud. «Ülemistes on hakanud tekkima Tallinna arengu uus sõlmpunkt ning seal oleme teinud ka teatud ümberkorraldusi ühistranspordi süsteemis,» tõi Aas välja.
Üldises plaanis Tallinna transpordivaldkonna eest vastutav abilinnapea pealinnas täna probleeme ei näe. «Ma ei näe tänasega, et midagi oleks väga halvasti. Tõsi, meie oponendid ütlevad, et meie liinivõrk pärineb nõukogude ajast. Jah, tõsi, aja jooksul ei ole tehtud väga palju muudatusi. Aga ka siis, kui meil oli Tallinnas veel tasuline ühistransport, ei tekkinud munitsipaalliinide kõrvale kommertsliine, sest selle järgi polnud vajadust. Kommertstranspordi puudumine näitab, et sellist karjuvat vajadust olemasolevate liinidele lisa või muutust rõhutavalt ei ole vaja olnud,» põhjendas Aas.