/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2011/08/22/718354t1h37a1.jpg)
Parlamendi põhiseaduskomisjon toetas täna ettepanekut, mis tooks presidendikandidaatide ülesseadmise tähtaja senisest varasemaks, et valimistel osalejad oleksid ametlikult teada kauem kui vaid paar päeva enne esimest valimisvooru.
Presidendikandidaatide ülesseadmine võib nihkuda varasemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtiva valimisseaduse järgi saab kandidaate registreerimiseks esitada neljandast kuni teise päevani enne riigikogus toimuvat esimest hääletusvooru.
Põhiseaduskomisjoni kuuluva reformierakondlase Väino Linde sõnul leidis komisjon, et praegune kord ei ole kohane ning ülesseadmise tähtaeg tuleks tuua varasemaks. Seda, mis ajaks peaksid kandidaadid olema üles seatud, komisjon tema sõnul siiski veel ei otsustanud. «Paar päeva enne esimest hääletusvooru on liiga vähe, paar kuud jälle liiga palju,» ütles ta ning lisas, et arutelu tähtaja üle jätkub.
Ülesseadmise tähtaja muutmine oli kõne all ka juba eelmistel, 2011. aastal peetud valimistel. Toona tuli Keskerakonna kandidaadina valimistel osalenud eurosaadik Indrek Tarand oma teesidega välja alles vahetult enne esimest vooru, öeldes, et ei saanud programmi varem esitada, kuna polnud veel ametlik kandidaat.
Põhiseaduskomisjon arutas täna komisjoni esimehe Rait Maruste ettepanekute alusel ka võimalust, et kandidaatide ülesseadmiseks saaks ettepanekuid teha senisest laiem ring inimesi. Ühe ideena võiks selle õiguse anda teatud hulgale, näiteks 500 või 1000 kodanikule, ehkki ettepanek ise ei oleks parlamendile siduv. Kandidaate saab põhiseaduse kohaselt üles seada vähemalt viiendik riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 riigikogu liiget.
Linde sõnul leidis komisjon, et ettepanek väärib arutelu. Samas peeti tema sõnul oluliseks, et ei tekiks illusiooni presidendi otsevalimistest. «Seda tahaksime vältida, sest kui me hakkaksime rääkima rahva esitatud kandidaadist, tuleks anda presidendile ka hoopis teised õigused ja kohustused,» lausus ta ja ütles, et Eesti on põhiseaduse järgi siiski parlamentaarne riik.
Samuti oli komisjonis jutuks küsimus, kas teise hääletusvooru peaks saama tuua kandidaate, kes esimeses voorus ei osalenud. Praegune kord näeb ette, et kui esimeses valimisvoorus presidenti ei valita, korraldatakse parlamendis teine voor, kus tuleb kandidaadid uuesti esitada. Samuti tuleb kandidaadid üles seada valimiskogus, kui ka riigikogu teises ega kolmandas hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat piisavalt palju hääli.
Linde sõnul soovib komisjon seda ettepanekut koos riigiõiguse ekspertidega arutada, sest esialgse kahtluse kohaselt ei pruugi muudatus olla põhiseadusega kooskõlas. Nimelt ütleb põhiseadus, et enne teist hääletusvooru toimub kandidaatide uus ülesseadmine.
Komisjon arutab presidendi valimiskorra muudatusi uuesti lähinädalatel ning on võimalik, et juba kevadisel istungjärgul jõuab ka vastav eelnõu riigikogu menetlusse.
Järgmised presidendivalimised toimuvad Eestis 2016. aasta augustis.