Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Rahvuslik eesmärk: kaotame liiklusõnnetused aastaks 2035!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix/Repro

Mullu hukkus Eesti liikluses 83 ja sai vigastada 1664 inimest. Uudised mõnest erandlikumast õnnetusest leiavad ühiskonnas suurt vastukaja, aga suur osa liikluse argipäevast on muutunud ükskõikseks statistikaks, millele palju tähelepanu ei pöörata. Surm liikluses on kuidagi igapäevane asi. Sellises hoiakus on midagi valesti. Ometi kulutame ju nii palju ressursse liikuvusele ja liiklusohutusele.

See ei pea niimoodi olema. Ajaloos on varemgi olnud pöördelisi aegu, mil uus tehnoloogia on asendanud vana ja muutnud põhjalikult meie elamise aegruumi. Praegu on ringluses palju igasuguseid ideid, kuidas liiklust, üldisemalt liikuvust, turvalisemaks, säästlikumaks ja kiiremaks muuta.

Kõige intrigeerivam praktikanäide on juhita auto tehnoloogia. Pime mees Steve Mahan sõitis 2012. aastal esimest korda ise poodi ja tööle. Masin, millega ta liikus, «nägi» tema eest ja võttis vastu otsuseid, millest sõltus inimese elu. Juba praegu saab poest osta autosid, mis võtavad ummikus juhtimise üle, pargivad ennast ja vajadusel pidurdavad ise, et vältida ohtu. Google’i välja töötatud juhita autod sõidavad legaalselt ringi kolmes USA osariigis.

Tagasi üles