/nginx/o/2014/02/13/2817866t1h8b89.jpg)
Valitsuse tänase otsuse kohaselt saab sel aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna kirjandusmuuseumi vanemteadur, akadeemik Arvo Krikmann.
Wiedemanni keeleauhinna saab folklorist Arvo Krikmann
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi teatel saab Krikmann auhinna eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.
Krikmanni rahvaluuleuuringutega on tihedalt seotud eesti vanema kirjakeele, kujundkõne ja murdekeele analüüs. Viimase valdkonnas on ta vaadelnud Eesti kihelkondade murdesõnavaralisi suhteid.
Krikmanni teaduslikuks põhitööks on olnud suurväljaannete «Eesti vanasõnad» (I–V, 1980–1988), «Eesti mõistatused» (I–II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostajaks ja toimetajaks olemine. Silmapaistva eduga on ta arendanud Eesti huumoriuuringuid. Kõrgelt hinnatavaks teeb Krikmanni teadustöö asjaolu, et ta on viinud eesti rahvaluule käsitluse rahvusvahelisse käibesse.
Isikliku uurimistöö kõrval on kõrge väärtusega ka Krikmanni pedagoogitöö: Tartu Ülikooli erakorralise professorina on ta pidanud loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhendamisel on valminud viis edukalt kaitstud doktoritööd.
1997. aastast kuulub Krikmann Eesti Teaduste Akadeemiasse, ta on olnud ja on mitmete Eesti ja välismaiste teadusorganisatsioonide, toimetuskolleegiumide, juhtkomiteede ning teadusnõukogude liige.
Krikmanni on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Eesti teaduspreemia, kultuurkapitali aastapreemia ning Balti Assamblee teaduspreemiaga. Mullu sai Krikmann Soome Kalevala Seltsi Lõikustänupüha auhinna Soome ja Eesti rahvaluulealase koostöö edendamise eest.
Krikmanni esitasid Wiedemanni keeleauhinna kandidaadiks kirjandusmuuseum, eesti keele instituut, emakeele selts, haridus- ja teadusministeerium ja Tartu Ülikool. Lisaks temale kandideerisid auhinnale Marju Kõivupuu ja Leelo Tungal.
Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele inimesele väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Eelmisel aastal sai auhinna Valve-Liivi Kingisepp, kokku on auhinna pälvinud 34 inimest.