/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/17/26775t1h9b45.jpg)
Riik kavatseb kultuuriväärtuste kaitsmiseks piirata metallidetektorite kasutamist ning võtta kaitse alla ka veealused mälestised.
Riik piirab metallidetektorite kasutamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti andmetel on hobi korras metallidetektoritega kultuuriväärtuslike leidude otsijate arv oluliselt kasvanud, seetõttu on tekkinud vajadus otsinguvahendite kasutamise reguleerimiseks.
Kultuuriministeeriumis valminid seaduseelnõu kohaselt keelatakse muinsuskaitseameti loata mälestisel ja selle kaitsevööndis ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke kultuuriväärtusega asja otsimine ja selleks otsinguvahendi kasutamine.
Muinsuskaitseamet võib metallidetektori kasutamiseks anda tähtajalise kirjaliku loa isikule, kes on vähemalt 18-aastane ja läbinud vastava koolituse või omab arheoloogi haridust.
Otsinguvahendite kasutamine ohustab eelnõu koostajate hinnangul kõige rohkem arheoloogiamälestisi ning ajaloomälestisena kaitse all olevaid matmispaiku ja ajaloolisi lahinguvälju, kus nende kasutamise tagajärjel on mälestise kultuurkiht rikutud ning leiumaterjal eemaldatud.
Lisaks reguleerib seaduseelnõu ka veealuste mälestiste kaitset. Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eesti veealune kultuuripärand jäänud tahaplaanile ja seetõttu tänaseni õiguslikult reguleerimata.
Uue regulatsiooni kohaselt kuuluvad omanikuta veealused mälestised riigile ning kõiki veeluseid mälestisi haldab muinsuskaitseamet. Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis on ilma ameti loata sukeldumine keelatud.
Eelnõu koostajate hinnangul on surve veealusele kultuuripärandile järsult kasvanud ning sellest tulenevalt vajab see tõhusamat kaitset. Laevahukukohad koos vrakiga on kavas tunnistada eraldi kinnismälestisteks ning määrata neile kaitsevöönd. Sama kehtib ka muude vrakkide ja veealuste ehitiste kohta, mis ei ole veel mälestiseks tunnistatud.
Eelnõu koostajate hinnangul toob seaduse jõustamine kaasa trahvitulude kasvu, mis 2010. aastal võib olla 150 000 krooni ja 2011. aastal 250 000 krooni.
Kultuuriministeeriumis valminud mahukas seaduseelnõu koondab ettepanekuid muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt riigilõivuseaduse, politsei ja piirivalve seaduse, relvaseaduse, planeerimisseaduse ja majandusvööndi seaduse muutmiseks.