/nginx/o/2009/01/21/120867t1h5e3d.jpg)
Amnesty International (AI) jätkab oma viimases raportis tendetslikku poliitikat, kus riigi põlisvähemused ja immigrandid pannakse ühte patta ning riigikeele oskamatus samastatakse vähemusse kuulumisega, leiab Tallinna Ülikooli keelepoliitika professor ja eesti keele ja kultuuri instituudi direktor Mart Rannut.
«Siit võib jääda mulje, et toimub vähemuste diskrimineerimine töölevõtul. Tegelikult on keelenõuded olemas igal maal ning riigikeeleoskamatud seetõttu paljudele töökohtadele ei kõlba,» ütles Rannut ERR Uudistele.
Tema sõnul on laest võetud ka AI väide, et Eestis on eesti keele õppimine väga kulukas, sest eelmisel aastal viidi läbi mitmeid keelekoolitusi, kus eesti keelt õpetati lausa tasuta.
«Eesti on maailma inimõigusorganisatsioonide silmis muutunud inimõigusnorme järgivaks ja seetõttu ebahuvitavaks Põhjala maaks, kuid üksikud Venemaa kaudu teavet koguvad organisatsioonid jätkavad sinisilmselt naaberriigi ette söödetud propaganda levitamist,» märkis Rannut.