Memento soovib kommunismiohvrite memoriaali Tõnismäele pronkssõduri koha peale

Memento soositud projekti autor on paari aasta eest korraldatud kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursi üks võitjatest Koit Ojaliiv. Memento tellimisel kohandas Ojaliiv oma tookord Maarjamäele plaanitud projekti «Mälutulbad» ümber Tõnismäele sobivaks. Nüüd on selle nimi «okupatsioonide terrori ohvrite mälestusrajatis», mis on pühendatud eestlastele, kes sattusid kahe nõukogude ja ühe natsiokupatsiooni ohvriks.

«Selles projektis on Tõnismäele ette nähtud metalltulbad ohvrite nimedega. Üks kolme küljega tulp mahutab sõltuvalt tähekõrgusest umbes 2000 nime. Metalli peal saab seda natuke kompaktsemalt teha, kivi peal läheks tähekõrgus suuremaks. Aga see on liiga hea koht selleks, et sinna midagi robustset ja odavat panna. Tulpasid oleks 55 ja nendel oleks 110 000 nime, need nimed on meil kõik olemas,» rääkis Eesti Memento Liidu (EML) juhatuse liige Leo Õispuu, kes käis koos Peep Varju ja Heido Otsaga projekti kultuuriministrile üle andmas.

Lisaks nimedele näeb projekt ette tulpade varustamise QR-koodide või mõne teise tehnoloogiaga, mille abil saab iga külastaja täpsemat infot kas kogu mälestise või iga inimese kohta eraldi.

2011. aastal kultuuriministeeriumi korraldatud memoriaali ideekonkurss ei sobinud Õispuu sõnul represseeritutele selle tõttu, et žürii koosnes peamiselt kunstiinimestest ning kommunismiohvrid ise arvamust avaldada ei saanudki. Nii tellis EML Ojaliivi käest projekti edasiarenduse, mis paigutab memoriaali Tõnismäele, kus sellest viiesaja meetri raadiusse jäävad okupatsioonide muuseum, Johan Pitka monument, Vabadussõja võidusammas, Hirvepargi miitingu mälestustahvel ning teised ajalootähised.

Kommunismiohvrite memoriaali, praeguse nimega «1940.–1991. aasta okupatsioonide terrori ohvrite mälestis», rajamine Tallinna kesklinna on ühe punktina kirjas Memento ja IRLi koostöölepingus, mida igal aastal uuendatakse. «See on seal olnud juba üsna mitu aastat. Kokkulepe oli selline: niikaua kui ei ole püstitatud Vabadussõja võidusammast, ei hakka me kommunismiohvrite memoriaaliga peale käima. Nüüd on võidusammas püsti,» nentis Õispuu. Viimase leppe uuendamisel olevat ka IRLi esimees, kaitseminister Urmas Reinsalu represseeritutele kinnitanud, et nüüd on õige aeg memoriaali rajamisega edasi liikuda.

Kultuuriminister suhtus Õispuu sõnul ideesse pooldavalt ning pidas kavandeid väga ilusaks. «Minister võttis Koit Ojaliivi projekti vastu koos võistlustööde ja ideekavandite žürii otsuste andmetega ning need lähevad nüüd valitsusele otsustamiseks,» rääkis Õispuu.

Ta lisas, et memoriaal ei pea kiiresti valmima, vaid võiks valmis saada näiteks Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks 2018. aastal.

Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõuniku Yoko Alenderi sõnul tõi Memento välja täiesti uue idee. «Ministeeriumi ülesanne oli korraldada arhitektuurikonkurss, tutvustada tulemusi avalikkusele, koguda tagasisidet ja esitada materjalid valitsusele. Memento ettepanek on üks tagasiside osa, mida arvestatakse ja arutatakse. Tegemist on küll konkursi ühe võidutöö edasiarendusega, aga selle asukoht on hoopis teine,» lausus Alender. Millal valitsus memoriaali rajamist arutama hakkab, ei ole veel teada.