/nginx/o/2014/02/06/2798926t1hb7c4.jpg)
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler on riigiasutuste Tallinnast välja kolimise osas positiivselt meelestatud, kuid tõdeb samas, et uute töötajate leidmine väiksematest linnadest on raskendatud.
Kiisler asutuste kolimisest: ühestki linnast ei leia tuhandet uut töötajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiasutuste ümberkolimine oli üks võtmeteemasid Ida-Virumaa tegevuskavas, mille valitsus 2010. aastal töösse võttis. Kava pidi teoks saama käesolevaks aastaks ja Kiisleri hinnangul on see suures osas ka ellu viidud, kuna Ida-Virusse ehitati uus vangla ja koliti maakonda justiitsministeeriumi vanglateenistus.
Töötajate vastuseis arusaadav
«Küsimus on, kas ja kui palju veel sinna viia saab ja millise ajakavaga,» ütles minister. «Üks võimalus on võtta mingi olemasolev asutus ja see oma saja või tuhande töötajaga sinna kolida. See on tehtav, kuid tuleb arvestada, et üheski linnas ei ole võimalik kohe leida tuhandet uut sobivat töötajat, mis tähendaks ikkagi tänaste töötajate kolimist.» Ta jätkas, et arusaadavalt tekitab see inimestes vastuseisu, kuna üles kerkivad näiteks abikaasade töökohtade ning laste koolikohtade küsimused.
«Teine võimalus on see, et kui mõne asutuse tööd ümber korraldatakse või mingeid uusi üksuseid luuakse, siis nende asumine Tallinnas ei ole kindlasti ainuke variant,» ütles Kiisler, kes on enda sõnul jälginud, et asutuste ümberkorraldamise käigus töötajate arv Harjumaa kasuks ei suureneks.
Ta tõi näiteks, et maavalitsuste raamatupidamiskeskus loodi Viljandisse, samuti plaanib põllumajandusministeerium kolida sinna Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja kindel plaan on viia ka Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale. Viimase kohta märkis Kiisler, et akadeemia töötajate vastuseis plaanile on ootuspärane ning sellele vaatamata minnakse asjaga edasi.
Ida-Viru järel võib tegevuskava saada mõni muu piirkond
Valitsuse Ida-Viru tegevuskava kohta ütles minister, et see on suures osas täidetud ja nüüd tuleb kaaluda, kas teha maakonnale uus tegevuskava, täiendada praegust või koostada tegevuskava hoopis mõnele muule piirkonnale. «See otsus tuleb valitsuses lähiajal teha,» märkis Kiisler.
Tegevuskava elluviimise seniste saavutustena tõi ta välja kõrgkoolide koostöö Ida-Virumaa kolledžite arendamisel, koolides isamaalise kasvatuse ja riigikaitsekursuste soodustamise, õpetajate toetamise ja keelekümbluse arendamise, maakonna taristu planeerimise, tööstusparkide arengu toetamise ja elukeskkonna korrastamise.