Peremehetud linnamüüri lõigud lähevad linna omandusse

Järgmine samm on peremehetu vara vormistamine linna omandiks, teatas Raepress.

Linnamüüri tornid ja neid ühendavad kaitsekäigud on viimaste aastatega üha atraktiivsemaks muutunud. Tornide korrastamise eest kannab hoolt kultuuriväärtuste amet. Mitu torni on antud käsitöökoja, kunstigalerii, etenduspaiga või kohvikuna avalikku kasutusse, külastajatele on avatud ka müüritornide vahelised kaitsekäigud.

Näiteks on Laboratooriumi tänaval asuvas Eppingi tornis sisse seatud interaktiivne näitus keskaegsetest linnamüüri tornidest, Plate torni alumisel korrusel korraldatakse kunstinäitusi ning Grusbeke-taguses tornis on Ukraina Kultuurikeskuse väljapanek. Köismäe torn ja Hobuveski on kasutusel teatri- ja kontserdisaalidena. Külastada saab ka Kuldjala, Sauna ja Nunnatorni koos neid ühendava kaitsekäiguga.

«Linnale kuulub üle poole säilinud linnamüüritornidest. Osa müüritorne kuulub riigile ning on ka eraomanduses olevaid. Paraku on ka selliseid müüritorne, mille omandikuuluvus on lahtine,» ütles abilinnapea Eha Võrk.

Võrgu sõnul on linna eesmärgiks, et oleks tagatud linnamüüri ja müüritornide kui ainulaadse hindamatut väärtuse säilimine sõltumata sellest, kellele üks või teine torn või müürijupp kuulub.