/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/05/15/1754746t1h856f.jpg)
Viru maakohus ei vabastanud teisipäeval vanglast nelja inimese mõrva eest eelmise sajandi lõpus eluaegse vangistuse saanud Anatoli Nikolajevit.
Nelikmõrva eest eluks ajaks vangi pandud Nikolajev ei pääsenud vabaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuriteod, mille toimepanemises Anatoli Nikolajev on tunnistatud süüdi, on kuritegudeks ka 2002. aasta 1.septembrist jõustunud karistusseadustiku järgi ning karistusseadustiku sätted ei kergenda Anatoli Nikolajevi olukorda. Seega peale 2002. aasta 1. septembrit jõustunud seadusemuudatus ei anna samuti alust Nikolajevi edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks,» märkis kohus.
Maakohus selgitas, et karistusseadustiku viiendas peatükis on sätestatud karistusest vabastamise alused. «Seadusandja on ette näinud kindla korra ja alused isiku karistuse kandmisest vabastamiseks ning karistusseadustiku viiendas peatükis sätestatu ei ole Anatoli Nikolajevi suhtes kohaldatav,» märkis kohus.
Nikolajevi kaitsja on seisukohal, et alates 2004. aasta 1. juulist jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis on kooskõlas Euroopa inimõiguste kohtu (EIÕK) praktikaga, annavad aluse Anatoli Nikolajevi vangistuse kandmisest vabastamiseks.
«Kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, kuna kriminaalmenetluse seadustiku järgi kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Nikolajevi kriminaalasjas toimus kohtueelne menetlus ja kohtulik arutamine tol ajal kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi sätete järgi ning kohtuotsuse tegemisel ei ole tol ajal kehtinud kriminaalmenetluse sätteid rikutud, mis leidis kinnitust ka kõrgemalseisvates kohtudes. Seega puudub seaduslik alus Nikolajevi kriminaalasjas kohaldada käesoleval ajal kehtivaid menetlusreegleid,» rõhutas Viru maakohus.
Riikohtu kriminaalkolleegium viitab kohtuotsuses Nikolajevi kriminaalasjas, et kriminaalmenetlusõiguses tuleb järgida menetlusõiguse ajalise kehtivuse põhireeglit, mille kohaselt kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Sellest põhireeglist lähtuvalt ei ole nõutav ega ka praktiliselt võimalik kohaldada menetlusõiguslikke reegleid tagasiulatuvalt.
Käsitledes küsimusi kriminaalmenetlusõiguse ajalisest kehtivusest, on kriminaalkolleegium leidnud, et menetlusõiguse ajalise kehtivuse põhimõte erineb põhimõtteliselt karistusseadustiku viiendas peatükis sätestatud karistusõiguse ajalise kehtivuse regulatsioonist.
Viru maakohtu teisipäevase määruse peale võib esitada kohtule määruskaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi.
Mullu novembris leidis riigikohus, et Nikolajevi süüasja uueks läbivaatamiseks pole alust.
Nikolajevi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas riigikohtule teistmisavalduse juba tunamullu detsembris, kinnitades, et pärast süüdimõistmise jõustumist on ilmunud süüasja kohta rohkelt uusi asjaolusid ning seetõttu on vaja seda uuesti arutada.
2000. aasta 31. jaanuaril jättis Viru ringkonnakohus muutmata Nikolajevile Kohtla-Järve linnakohtus nelja inimese tapmise eest määratud eluaegse vanglakaristuse. Sama aasta aprillis jättis otsuse jõusse ka riigikohus.
Nikolajev on hiljem korduvalt kinnitanud, et ta pole kedagi tapnud ning süütõendeid tema vastu tegelikult ei olnud.
Süüdistuse järgi tulistas Nikolajev 1998. aasta 19. aprilli õhtul Kohtla-Järvel Põhja allee ühe elamu korteris surnuks Jelena Erlichi (39), Alla Berdikova (36), Andrei Ovtšinnikovi (28) ning viimaseid kuid lapseootel Tatjana Tširkova (25). Järgmisel päeval pidas politsei roimades kahtlustatavana kinni Erlichi elukaaslase Nikolajevi, kes alguses tunnistas tapmised üles.
Hiljem on Nikolajev korduvalt kinnitanud, et võttis süü oma peale uurijate survel ning ta pole kedagi tapnud.