Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2014/01/29/2783000t1h9305.jpg)
Läinud aasta 9. mai kujunes endise kultuuriministri, riigikogu asespiikri Laine Randjärve jaoks läbikukkumiseks: ladusalt kulgenud kaitsmise järel oli tal hetkeks kauaigatsetud doktorikraad käes, kui ootamatult ilmus välja veel üks hääletussedel. Seda fakti teavad väga vähesed. See üks kummaliselt välja ilmunud vastuhääl saigi talle saatuslikuks.
Juba pikalt enne kaitsmispäeva oli meedia kohati kahjurõõmuga Randjärve edenemisel teadustöös silma peal hoidnud. Eesti Üliõpilaste Seltsi mees Kaarel Tarand kirjutas Sirbis, kuidas Randjärv doktorandina diskrediteerib süsteemi ja keskkonda, kus ta on planeerinud endale poliitilise karjääri järgse tuleviku. «Pole saladus, et Laine Randjärvel on doktorikraadi vaja vaid peagi erakonna juhatuse ja valijate tahtel katkeva poliitilise tähelennu lõpul pehme maandumise kindlustamiseks,» teadis Tarand.