/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2014/01/23/2768430t1h2635.jpg)
Riigikogu otsustas täna üksmeelselt toetada õiguskantsleri ettepanekut ning asuda muutma vangistusseadust, et leevendada vahistatutele praegu kehtivat keeldu väljuda oma kambrist ja teiste vahistatutega suhelda.
Riigikogu hakkab leevendama vahistatute suhtlemis- ja liikumiskeeldu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepaneku toetamisega sai õiguskomisjon ülesande algatada eelnõu, mis viiks vangistusseaduse põhiseadusega kooskõlla.
Õiguskantsler Indrek Teder leidis riigikogule kahe nädala eest tehtud ettepanekus, et vangistusseaduse sätted on vastuolus põhiseadusega, sest ei luba menetlejal kaaluda, kas vahistatu kohustus viibida ööpäevaringselt oma kambris ja keeld suhelda teiste vahistatutega on igal konkreetsel juhul kriminaalmenetluse asjaolusid arvestades vajalik.
Teder selgitas, et praegu peab vanglateenistus hoidma eranditult kõiki vahistatuid kogu vahi all viibimise aja ehk isegi kuid või aastaid lukustatud kambris ning pärssima vangla eri kambrites viibivate vahistatute omavahelist suhtlemist. Seetõttu viibivad vahistatud tema sõnul pikka aega ilma mõtestatud tegevuseta kambritesse suletuna ning saavad suhelda üksnes kambrikaaslaste ja vanglateenistuse ametnikega.
Teder lisas, et kuna paljude vahistatute puhul ei ole ohtu, et nad võiksid kriminaalmenetlust kahjustada või toime panna õigusemõistmise vastaseid kuritegusid, riivavad piirangud kaalutlusõiguse puudumise tõttu nende põhiõigusi.
«Peamine probleem on minu hinnangul seotud asjaoluga, et sätete sõnastus ei võimalda paindlikult läheneda vahistatute suhtluse piiramisele ning kehtestab ilma kaalumisõiguseta jäigad piirangud kõigile vahistatutele, mis ei arvesta ei vahi alla võtmise põhjust või põhjusi, konkreetse kriminaalasja asjaolusid ega kulgu ning neist johtuvat tegelikku tarvidust vahistatu suhtlust teiste vahistatute ja kinnipeetavatega piirata,» ütles õiguskantsler.
Parlamendi põhiseaduskomisjoni kuuluv reformierakondlane Rein Lang ütles riigikogus, et kehtiva vangistusseaduse koostamisel peeti silmas, et see oleks küllaltki lihtne, sest vanglateenistuse võime kinnipeetavatele personaalselt läheneda oli aastate eest veel keskpärane. Praeguseks on vanglateenistuse võimekus tema sõnul aga kardinaalselt paranenud.
«Kui isik on kahtlustatuna raskes kuriteos kuueks kuuks vahi alla võetud ja esmased menetlustoimingud on tehtud, siis ei ole mingit mõtet sulgeda isikut terveks päevaks kambrisse. Seega peaks siinkohal diskretsiooniõigus kindlasti olema ja regulatsiooni võiks vastavalt parandada,» lausus ta.
Langi sõnul oli komisjonis samuti jutuks, kas vahistatu suhtes rakendatava konkreetse kinnipidamisrežiimi peaks otsustama prokurör või kohtunik.
«Minu arvates peaks vahistatu kinnipidamisrežiimi otsustajaks olema kohus ja põhiseaduskomisjoni nõusolekul tahan ma siin ja praegu vaidlustada ka senise praktika, mille kohaselt praktiliselt kõik prokuröri ettepanekud võtta isik kuueks kuuks vahi alla koheselt kohtunike poolt ka rahuldatakse. Lisaks sellele, et tegu on isikute põhiõiguste põhjendamatu piiramisega, ei ole see mõistlik ka ökonoomilisest aspektist,» märkis Lang, kelle sõnul tuleks seadustesse teha vajalikud parandused.