Saar nimetas erakonnaseaduse muudatusi kosmeetiliseks iluraviks

Muudatustele koos parteikaaslastega vastu hääletanud Saar ütles, et tõenäoliselt poleks riigikogu muudatuste kolmanda lugemiseni jõudnud, kui poleks olnud avalikku survet ja eeskätt Rahvakogu protsessi. «Seepärast on siinkohal kindlasti põhjust tänada neid sadu inimesi, kes seisid selle eest, et meie poliitiline süsteem muutuks avatumaks ja demokraatlikumaks, ning ühel või teisel moel kaasa mõtlesid ja nendes aruteludes osalesid,» lausus ta.

Paraku ei taha põhiseaduskomisjoni ega riigikogu enamus tema hinnangul aru saada, mida ühiskond tegelikult ootab. Seetõttu on muudatused tema sõnul mitterahuldavad.

Positiivsena tõi Saar esile erakondade nõutava liikmepiiri ja riigikogu valimistel kandideerimiseks vajaliku kautsjoni alandamist, samuti muudatust, mis annab Eestis alaliselt elavatele mittekodanikele õiguse parteidele annetada.

Samas ei nõustunud ta, et riigikogus esindamata erakondade rahastamispõhimõtete muutmisega muutuks tegelik konkurentsisituatsioon. «Kui minna vähegi asja sisusse, siis sellest 5,4 miljonist eurost, mis riigieelarvest eraldatakse erakondadele toetuseks, moodustab väikestele erakondadele minev summa heal juhul kaks-kolm protsenti. Uus ümberjagamine konkurentsisituatsiooni tegelikkuses ju ei muuda, sest riigikogus esindatud erakondade päralt on jätkuvalt 97-98 protsenti vahenditest, millega saab teha jätkuvalt suuremahulisi, konkurentsitult künnise alla jäänud erakondade omadest suuremaid valimiskampaaniaid,» ütles Saar.

Samuti polnud ta rahul, et muudatustest jäi välja ettepanek seada valimiskampaania kuludele ülempiir. «On nukker teadmine, et kohtade jaotus riigikogu saalis sõltub 90 protsendi ulatuses kulutatud raha hulgast. Valimiskulude kärpimise katsed on senini jooksnud paraku vastu müüri, aga me ei jäta jonni. Varem või hiljem peab see võidurelvastumine lõppema ja maailmavaateline konkurents suurenema,» ütles ta.

Poliitilisele konkurentsile ei aita Saare hinnangul kaasa ka muudatus, mis seab rangemad piirid erakondade laenuvõtmisele. «Esmapilgul tundub ju kõik üllas, et erakondade finantskäitumine oleks vastutustundlik, aga pange tähele, siiani on väiksematel erakondadel vähemasti võimalus võtta laenu, et püsida kampaania ajal vähegi nii-öelda pildil, kui teised erakonnad matavad valimiskampaaniasse miljoni või kaks riigieelarvest saadud eurot,» lausus ta ning lisas, et seaduses on veelgi sätteid, mis lubavad vajadusel väiksematel erakondadel «kraanid kinni keerata».

Kokkuvõttes ei suurenda erakonnaseaduse muudatused Saare hinnangul poliitilist mitmekesisust ning paotavad uutele tulijatele vaid näiliselt ust. «Rahvakeeli on see, mille me täna siin vastu võtame, Potjomkini küla, pokazuha või mõni veel rahvalikum väljend, viimasel ajal poliitikas tihti kasutusel olnud «kosmeetiline iluravi», millel sisulist tagajärge ei ole,» ütles ta.