Ruussaar: kas Eesti sõduritel on mandaat genotsiidi ära hoida?

«Prantsusmaa abita olnuks võimatu vabastada pantvange Liibanonist, brittide ja ameeriklaste kõrval on prantslased kolmas reaalne jõud, kellega liidusuhted on väga olulised,» leidis Ruussaar Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Kuna tegu on aga rahuvalvemissiooniga, mis püüab leevendada humanitaarkatastroofi, siis kuidas käitub meie missioon, kas Eesti kaitseväelastel on mandaat ära hoida genotsiidi?» küsis Ruussaar.

«Võin lahjemat mürki võtta, et see missioon kestab nelja kuu asemel neli aastat vähemalt, leidis endine riigikogu liige Hannes Astok. Aafrika on meie jaoks tõesti kuidagi emotsionaalselt kaugem, kui vaatan tänast sotside avaldust, kes püüavad sellest mingeid punkte koguda, koostades teksti laadis, et «mis me sellesse neegrite sõtta sekkume».»

«Küsimus on, kas väike Eesti võib olla globaalne politseinik? Kuulge, väike Taani saatis oma lennukid pommitama Liibüat, ma ei näe, miks Eesti ei võiks kasvõi väikese osaga panustada,» sõnas Ruussaar.

«Küsimus, kas saame genotsiidi ära hoida, kas meie sõduireil on mandaat seda teha, või vaatavad nad näpp suus pealt, kui kohalikud üksteist tapma hakkavad?» rääkis Ruussaar.

«Tegelikult on ju igasugused katsed teha Euroopas sõjalist koostööd ilma USA ülevaatuseta väga positiivsed,» rõhutas Astok.

«On väga raske meie maanurgas seletada, et Aafrika on väga suur ja tähtis kontinent. Võiksime ka oma arengukoostöö raskusekeskme viia Aafrikasse, kus Jaapan, Saksamaa ja teised aktiivselt tegutsevad, siis suudaksime paremini mõista sealseid sõjalisi sekkumisi, aga meie miskipärast keskendume arengukoostöös postsovjeetlikule ruumile,» leidis Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand.

«Kui seal Kesk-Aafrikas mõni Eesti kaitseväelane hukkub ja selle sõduri elu hinnaga suudetakse säästa sadu kohalikke elanikke, suudetakse genotsiidi ära hoida, siis see hind on seda väärt,» ütles Hannes Astok.