Õiguskantsler soovib kohtute riigilõivude osas riigikogult otsuseid

Riigilõivude probleemipundar rullus lahti juba siis, kui õiguskantsler analüüsis 01.01.2009 kuni 30.06.2012 kehtinud riigilõivude suurust ning nende arvutamist reguleerivaid sätteid, ja jõudis seisukohale, et need on vastuolus põhiseadusega.

Toona tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia riigilõivuseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik ja halduskohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla ning võtta kohtusse pöördujate õiguspärase kohtlemise ja sujuva kohtupidamise tagamiseks vastu uus regulatsioon.

Samal ajal on riigikohus tunnistanud paljud ajavahemikul 01.01.2009–30.06.2012 kehtinud riigilõivu suurust ettenäinud normid põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Seni, kui selles ajavahemikus alustatud kohtuasjad ei ole jõustunud kohtulahendiga lõppenud, on tõenäoline ka suure osa ülejäänud sarnaste normide kehtetuks tunnistamine.

Kohtud määravad ise riigilõivu suurusi

Tederi hinnangul on nüüd tekkinud probleemid seoses sellega, et kohtud peavad ise määrama riigilõivude suurusi. Kohtupraktika näitas, et lõivud määratakse küllalt erinevad: näiteks määrasid kohtud täpselt sama suurusega riigilõivu põhiseadusevastaseks tunnistamisel uueks lõivuks ühel juhul 1000, teisel aga 2636,36 eurot.

Seda olukorda peab õiguskantsler aga probleemseks, kuna kohtusse pöördumise kulu ei ole sellisel juhul inimese jaoks etteaimatav. Samuti ei ole tagatud menetlusosaliste võrdne kohtlemine.

Tederi sõnul peaks kohtu asemel just riigikogu kindlaks määrama selle, et kohtuasjades, milles on algatatud või võidakse algatada kohtumenetlus 01.01.2009–30.06.2012 kehtinud liiga kõrge riigilõivu tõttu, olid kehtinud riigilõivud põhiseadusega vastuolus.

Riigikogu otsust oleks vaja, kuna riigilõivude probleemi ulatust arvestades ei ole piisav üksikute riigilõivudesummade ühekaupa põhiseadusevastaseks tunnistamine riigikohtus.