/nginx/o/2008/10/17/84379t1h924b.jpg)
Viimastel nädalatel on jalgratturite ja mopeedil või mootorrattal liiklejatega juhtunud veerandsada rasket liiklusõnnetust, millest kaks on lõppenud ratturi surmaga.
Maikuu on kaherattalistele olnud õnnetusterohke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joosep Kaasik Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonnast ütleb, et õnnetusi on juhtunud nii kaherattaliste kui ka autojuhtide süül. «Lisaks sellele, et kaherattalised on liikluses halvemini märgatavad ei järgi või ei tunne jalgratturid ja mopeedijuhid pahatihti ka liikluseeskirja. Erinevalt autost, kus juhti ümbritseb üle tonni metalli ülejäänud turvavarustusest rääkimata, on kaherattalisel sõidukil liikleja kokkupõrke korral väga haavatavas seisus,» ütles Kaasik.
Jalgratturite süül juhtunud liiklusõnnetuste põhjuseks on peamiselt vöötraja ületamine rattalt maha tulemata ning peateel liikujale ette sõitmine. Mopeedijuhtide puhul on samuti peamiseks õnnetuse põhjuseks eesõigusega sõidukile ette keeramine. Mootorratturitega on õnnetusi juhtunud vähem ning neid on olnud nii ratturi enda võimete ülehindamise kui ka autojuhtide tähelepanematuse tõttu.
Joosep Kaasiku sõnul saab selliseid liiklusõnnetusi vältida, kui kõik liiklejad austavad üksteist ning panevad üksteist rohkem tähele.
Jalgratturitega on maikuu algusest juhtunud kümme inimvigastustega liiklusõnnetust. Mopeedi osalusel on õnnetusi olnud üheksa ning mootorratturid on õnnetusse sattunud viiel korral. Hukkunud on üks mootorrattur ja üks jalgrattur.
Politsei tuletab meelde, et kaherattalisel sõidukil liigeldes peab olema eriti ettevaatlik, sest kokkupõrkel autoga on enamasti rasked tagajärjed.